[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõrbema : kõrbeda : kõrben 'leegita põlemisel v kuumuse mõjul söestuma'
◊ kõrb3
● liivi kuorbõ 'kõrbeda'
soome korventaa 'kõrvetada'
Aunuse karjala korvendua 'kõrvetada; süüdata'
lüüdi korbendada 'kõrvetada'
vepsa korbeta 'kõrvetada'
saami guorbat 'hõõrduda, kuluda; kõrbeda'
ersa kirvams, mrd kurvams 'leegitsema, lõõmama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõrne.

kärssama : kärsata : kärssan 'haisu levitades kõrbema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt soome karsu 'kärsahais, kõrbelõhn', karjala koarsu 'hais' ja soome kärty 'kärsahais, kõrbelõhn', kärttää 'halvasti põleda, kõrbeda', isuri kärttüä 'kõrbeda'.

paaduma : paaduda : paadun 'kõvaks muutuma, paakuma; hingelt tuimaks, kalgiks, ükskõikseks muutuma, millestki (hrl halvast, pahelisest) visalt kinnipidavaks muutuma'
◊ paatuma
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● vadja paattussa 'hüübida (vere kohta)'
soome paatua 'paaduda, kalgistuda'
Aunuse karjala puaduo 'kõrbema minna, põhja kõrbeda'
lüüdi puaduda 'põhja kõrbeda'
vepsa pattuda 'paisuda, punduda'
Sõna on tuntud murretes, kirjakeeles kasutusele võetud keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paistma, peitma. Vt ka pahtuma.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
○ lõunaeesti palama
◊ palama, palav, palu, palukas
● liivi pa’llõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.