[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
← alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

nälkjas : nälkja : nälkjat 'kojata tigu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et -k- on vana liide ning seega on algse tüve näl- vasted soome mrd nälä 'lima', Aunuse karjala ńälä '(kala) lima' ja vepsa ńäľä 'lima; kõnts, muda', sama tüvi võib olla ka murdesõnas nälv ( nälpama).

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
● liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

tüma : tüma : tüma 'pehme; soine koht pinnases'; mrd 'pigi'
● ? liivi tǖma 'liikumatu, kange, tuim; nüri, tömp'
vadja tümä väljendis tümässi tetšemä 'oimetuks lööma', tümäkõs 'pehmevõitu'
soome tymä 'liim'; mrd 'paks, püdel; paks mass, puder, leem; liikumatu, kange; kõva, kindel'
isuri tümä 'kange, tuim'
karjala tümäkkä 'paks, püdel'
vepsa ťümä '(veetaimedest tekkinud) muda, kõnts, lima'
saami van srmt dabme 'liim'
mari lümö 'liim, kliister'
udmurdi ľem 'liim'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel); lima'
? handi ajəm 'liim'
? mansi ēľəm 'liim'
? ungari enyv 'liim, kliister'
neenetsi jib́a 'liim'
eenetsi ďi 'liim'
nganassaani ďimi 'liim'
sölkupi ći̮mə 'liim'
kamassi nəme 'liim'
matori *ńime, *nime 'liim'
Uurali tüvi. Vt ka tümitama.