[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

judisema : judiseda : judisen 'värisema, võbisema, lõdisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt lähedase läänemeresoome tüve vasted on isuri jüdissä 'müdiseda, mürtsuda', soome jytistä 'kõmiseda, mürtsuda' ja karjala jütissä 'kõmiseda, mürtsuda'.

jumisema : jumiseda : jumisen 'kõmisema; ümisema'
● soome mrd jumista 'kõmiseda, müriseda, tümiseda'
Aunuse karjala jumišta 'kõmiseda, müriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome jymistä 'kõmiseda, müriseda, tümiseda' ja Aunuse karjala jümištä 'müriseda'.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

lodisema : lodiseda : lodisen '(pool)vedela aine liikumise heli kuuldavale tooma'
◊ lõdisema
● vadja lotisa 'kolistada, koputada; müdiseda; plagiseda; ladiseda, ladistada'
soome lotista 'lirtsuda; plagiseda; lobiseda'
isuri lodissa 'lodiseda, lortsuda'
Aunuse karjala lodišta 'müristada, müriseda; koputada, peksta; tuksuda; kolistada; kõmiseda'
vepsa lode͔ita 'juttu ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, ludistama, lödi, podisema, võdisema, lobama, logisema, lohakas.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
◊ mühisema
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

mühisema : mühiseda : mühisen 'pidevat ühetoonilist heli kuuldavale laskma; jõudsalt v hoogsalt midagi tegema' müha
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

pahvama : pahvata : pahvan 'järsku paiskuma, puhkema, järsku midagi ütlema'
◊ pauhti
● soome pauhata 'müriseda, kõmiseda, kohiseda; lärmitseda, pragada'
isuri pauhata 'valjusti juttu ajada'
karjala pauhata 'kohiseda, müriseda; lärmata; plartsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahvama, mahv, prahvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas pauhti. Vt ka pahvima.

pomisema : pomiseda : pomisen 'vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema'
◊ põmisema, põmm
● ? liivi bomīkšõ 'endaga rääkida'
vadja bomisa 'pomiseda; kõmiseda'
soome mrd pomista 'valjusti rääkida; kumiseda; pomiseda'
isuri bomista 'kumiseda'
karjala pomissa 'kumiseda, lüüa (kella kohta); valjusti rääkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, porisema, posima, kõmama, mõmisema, prõmatama.

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

tümisema : tümiseda : tümisen 'tumedalt kõlavat heli kuuldavale laskma, kõmisema, müdisema'
● vadja dümiss 'tümiseda; tümistada; koputada'
soome mrd tymistä 'kumiseda, tümiseda'
isuri tümissä 'kõmiseda, müriseda; tümistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rümama ja tümpsima. Vt ka tümikas ja tümitama.

üsked : üskete : üskeid (mitm) 'pekstud, tuulamata vili'
On arvatud, et tüve vaste on soome jyskiä 'kõmiseda, tümpsuda', jyskyttää 'müdistada; kloppida, tampida, taguda'.