[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

helkima : helkida : helgin 'helki heitma, heledalt paistma, sädelema'
● liivi elkõ 'kajada, kõlada'
vadja van elkkaa 'heliseda'
soome helkkyä 'kõlada, heliseda; tiliseda; kajada'
Aunuse karjala helkiä 'heliseda, kõliseda; kolistada'
lüüdi helgeta 'kõlada, heliseda'
vepsa heľgutada 'kõlistada; tilistada'; heľg 'nips'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades helge ja/või hele.

kilama1 : kilada : kilan 'kilkama, kiljuma; teravalt heledalt kõlama v kajama'
◊ kile3, kilisema, kille
● liivi ki’llõ 'heliseda, kõlada, kajada'
soome kilistä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
isuri kilissä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Aunuse karjala kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
lüüdi kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolama, kulisema, silisema, tilisema. kille on tuletise kile kirjakeelestatud lõunaeesti variant. Vt ka kilama2, kile2 ja kilu.

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
● soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

kirisema : kiriseda : kirisen 'krigisema; heledat, vibreerivat häält tegema; virisema, irisema, jorisema'
◊ kiratsema
● soome kiristä 'krigiseda, kriuksuda; säriseda; niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala kiristä 'vigiseda; kõliseda, kiliseda'
vepsa kirižen (oleviku ains 1P) 'krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, sirisema, tirisema, virisema, korisema, kärisema.

klobima : klobida : klobin 'peksma, kolkima'; mrd 'kiiresti, lohakalt midagi tegema'
◊ klobisema, klõbisema
● liivi klobārtõ 'raputada, kloppida', klobīntõ 'lõgistada, plagistada'
vadja klopisa 'lõgiseda; koppida, kopsida'
soome mrd klopista 'koliseda, kõliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla lobama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades klibin, klopp ja lopsima. Sõna tähendust võib olla mõjutanud kloppima.

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
● vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

kulisema : kuliseda : kulisen 'vaikse kumeda vulinaga voolama'
● soome mrd kulista 'soriseda, loriseda, soliseda'
karjala kulissa 'kõliseda; koriseda; krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, kolama, kõlisema, mulisema, sulisema, vulisema, kurisema. Vt ka kuljus.

kõlisema : kõliseda : kõlisen 'helisema'
◊ kõla1
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla kolama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, kulisema ja kolksuma. Vt ka kõlkuma.

räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.

tilisema : tiliseda : tilisen 'heledalt helisema v kõlisema'
● vadja tiliss 'tiliseda, heliseda, kumiseda, kõliseda'
soome tilli 'kõrvade pillilöömine'
isuri tilissä 'tiliseda'
Aunuse karjala ťiľľit- 'tiliseda; helistada, kõlistada'
vepsa ťiľľitada 'helistada, kõlistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, silisema, vilisema, tilk, tilksuma, tilpama, tiltsuma .

tirisema : tiriseda : tirisen 'heledakõlalist pidevalt vibreerivat heli kuuldavale tooma; virisema, irisema'
◊ tire
● vadja tiriss 'niriseda, vuliseda'
soome tiristä 'niriseda, nõrguda; voolata; säriseda; nuriseda, viriseda, hädaldada'
isuri tirissä 'niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala tiristä 'niriseda, nõrguda; krigiseda, kriuksuda; kõliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirk2, tirt, tirts, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema. Vt ka tiri-.