[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hulpima : hulpida : hulbin 'vees üles-alla kõikuma, õõtsuma; õõtsudes liikuma'
◊ ulpima
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
● soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

lengerdama : lengerdada : lengerdan 'õõtsuma, vänderdama'
← saksa schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma'
Sõna tuli esmalt kasutusele meremeeste keeles. Vt ka lõngerdama.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
◊ liige, liiklema
● liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.