[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 14 artiklit

hulpima : hulpida : hulbin 'vees üles-alla kõikuma, õõtsuma; õõtsudes liikuma'
ulpima
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
?saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
?rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

lengerdama : lengerdada : lengerdan 'õõtsuma, vänderdama'
saksa schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma'
Sõna tuli esmalt kasutusele meremeeste keeles. Vt ka lõngerdama.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
liige, liiklema
liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.

taaruma : taaruda : taarun '(küljelt küljele) kõikuma, kõikudes liikuma, tuikuma'
● ? soome van srmt taarata 'vantsida, tatsuda', taaria 'hulkuda, vantsida, tatsuda, sumbata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tuikuma : tuikuda : tuigun '(jalgade nõtkudes) ebakindlalt kõikuma, vaaruma, vankuma'
On arvatud, et tüve vaste on soome toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata', sel juhul võib olla sama tüve variant mis sõnas toigas.

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
lõunaeesti hoim
alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'

vaakuma1 : vaakuda : vaagun 'kõikuma; raskesti haigena vaevlema, suremisele lähedal olema'
On arvatud, et vankuma tüve variant. Vt ka vaak.

vankuma : vankuda : vangun 'kõikuma, tuikuma'
alamsaksa wanken 'edasi-tagasi käima'
saksa wanken, schwanken 'kõikuma, vankuma, vaaruma'
Vt ka vaakuma1.

vappuma : vappuda : vappun 'võnkuma, kõikuma, rappuma'
vapustama, võppuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas vabisema. Vt ka võpsik.

õõtsuma : õõtsuda : õõtsun 'üles-alla kõikuma; kiikuma'
hõõtsik
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome hetkua 'nõtkuda, õõtsuda, kõikuda'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur