[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

kõik : kõige : kõike 'igaüks; kogu kõne all olev'
? ← balti
leedu kiek 'kui palju'; kiekas 'kui suur', kiekvienas 'igaüks, kõik'
läti cik 'kui palju'
● vadja kõikki 'kõik; lausa, päris; aina'
soome kaikki 'kõik'
isuri kaig 'kõik'
Aunuse karjala kai 'kõik'
lüüdi kai 'kõik; nii et'
vepsa kaik 'kõik'

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
● vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
← alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

ruut3 : ruudu : ruutu 'nelinurk, mille kõigi külgede pikkus on võrdne ja kõik nurgad on täisnurgad; sellekujuline ese'
○ kruut, truut
← rootsi ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rute 'ruut, nelinurk; aknaruut'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Eristunud tähenduses on laenatud rootsi sõna vana mitmusevorm, ruutu.

saatus : saatuse : saatust 'inimese elukäik, kõik selles toimuv v toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna' saama

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

vaim : vaimu : vaimu 'kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale; üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades'
● soome vaimo 'abielunaine'; van 'naine'
saami váibmu 'süda'
ersa ojme 'hing; hingamine'
mokša vajmä 'hing; hingamine'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vaim 'vaim'.