[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõõtsik : hõõtsiku : hõõtsikut 'linnu pugu; struuma, suurenenud kilpnääre'; mrd 'kõht' õõtsuma

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kõht : kõhu : kõhtu 'rindkere ja vaagna vahel asetsev (loomadel alumine) kehaosa'
○ lõunaeesti kõtt
● vadja kõhuz 'vöökoht, talje'
soome kohtu 'emakas'
Aunuse karjala kohtu 'rasedus; suur kõht'
lüüdi kohtuińe 'rase'
vepsa koht 'kõht'
Läänemeresoome tüvi.

latter : latri : latrit 'kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist'
○ lader
◊ lahter
← baltisaksa Latere 'latter hobusetallis'
Variant lahter on kujunenud lõunaeesti murretes, ilmselt jäljendades nende sõnade põhjaeesti variante, milles lõunaeesti -tt-le vastab põhjaeesti -ht- (vrd põhjaeesti kõht, lõunaeesti kõtt). Murdevariant on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latter '(talli)latter'; lattron 'latter; improviseeritud sõim talvel'.

magu2 : mao : magu 'seedeelund, söögitorule (v neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa'; kõnek 'kõht'
← alggermaani *maǥan-
vanaislandi magi 'magu, kõht'
vanarootsi maghi 'magu, kõht'
vanaülemsaksa mago 'magu, kõht'
● liivi ma’g 'kõht, magu'
vadja mako 'kõht, magu'
soome mrd mako 'kõht; libedik, libemagu'
Eesti keelest on laenatud isuri mago 'magu, kõht' ja eestirootsi mago 'kõht (naljatlevalt)'.

mälv2 : mälve : mälve 'linnu rinnak'
● soome mälvi 'linnu rinnak'
karjala mälvi '(tapetud) looma rinnaosa; lihav, priske inimene'
? saami mielga 'rinnak, rinnaluu (koos lihaga)'
? ersa meľke sõnaühendis tuvoń meľke 'sea kõht, magu'
? mokša mäĹkä 'sea rind'
? mari mel 'rind; särgi kaelaauk'
? udmurdi mi̮l 'rind, esiosa'
? handi mewəl 'rind'
? mansi māγl 'rind'
? ungari mell 'rind'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu eeldab läänemeresoome keeltes ebareeglipärast häälikumuutust *-lk- > -lv-. Vt ka mälv1.

mühklik : mühkliku : mühklikku 'muhklik, kühmlik'
● soome myhky 'kühm, muhk; pahk'
? mari müškə̑r 'kõht'
? udmurdi mi̮š 'tagaosa, selg'
? komi mi̮š 'tagaosa, selg; küür, kühm'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt muhk.

pale : palge ~ pale : palet (hrl mitm) 'põsk; nägu; külgmine osa, nt rangide sisekülje polster, kirve laba'
← alggermaani *balǥiz
gooti balgs 'nahkkott'
vanaislandi belgr 'nahkkott; lõõts; kõht'
saksa Balg '(toores) looma- (v linnu)nahk; lõõts; marakratt, põngerjas; kaun'
● liivi palg 'põsk, nägu', pāļgaz 'rangipadi'
vadja palgõ 'rangipale, -padi', palko 'kaun; vorp, vill, arm'
soome palje 'lõõts', palko 'kaun'
isuri pale 'rangipale, -padi', palgo 'kaun; piklik kõrgem arm, vorp'
Aunuse karjala palgeh 'sepalõõts', palgo 'kaun'
lüüdi palgiš 'lõõts', palg '(herne)kaun'
vepsa paugiž, pougiž 'sepalõõts', paug, poug 'kaun'
Kirderannikumurrete palg 'kaun' võib olla laenatud soome keelest.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

punu : punu : punu lastek 'kõht' punn1

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
◊ söandama,südi
● liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi sī 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

vats : vatsa : vatsa 'kõht'
● vadja vattsa 'kõht'
soome vatsa 'kõht; magu'
isuri vatsa 'kõht'
Aunuse karjala vačču 'kõht; magu'
lüüdi vattš 'kõht'
vepsa vac 'kõht'
mansi waś 'kõht; magu'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vats 'kõht'.