[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koold : koolu : kooldu 'käänak, käänd; jõest eraldunud jõesilmus'
◊ koolutama
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas koole. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi kūoltõ 'sirgeks painutada'.

krõnks : krõnksu : krõnksu kõnek 'kõverus, käänd; kuivetu kühmus inimene' kronks

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
← balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.