[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

koold : koolu : kooldu 'käänak, käänd; jõest eraldunud jõesilmus'
◊ koolutama
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas koole. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi kūoltõ 'sirgeks painutada'.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
○ kurve
← saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

käär : kääru : kääru 'kõverus, käänak; ülepätsiviil' käärima1

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

mõlk : mõlgi : mõlki 'lohkjas muljumis- v löögijälg'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt rööpselt kujunenud tüvi on saami moalki 'looge, käänak; jäss, kõver'.

puht : puhi : puhti 'kokkukeeratud trossi v köie lapik rull'; mrd 'laht'
← saksa Bucht 'kõverus, käänak, looge; laht, abajas; (sea)sulg; köie looge'
← rootsi bukt 'kumerus, kõverus; väike laht, abajas; trossisilmus'

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
○ kirderanniku polv
◊ põli
● liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

õng : õnge : õnge 'nööri ja konksuga kalapüügivahend'
? ← indoeuroopa *ank-
vanakreeka angkṓn 'küünar; käänak'
vanaindia ankuc̣aḥ 'teravik; õngekonks'
vanaislandi angi 'teravik'
preisi anka 'silmus'
vanaülemsaksa ango 'oga; õng'
● vadja õntši 'õng'
soome onki 'õng'
isuri ongi 'õng'
Aunuse karjala ongi 'õngekonks; õng'
lüüdi ong(i) 'õngekonks; õng'
vepsa ong 'õng; õngekonks'
saami vuogga 'lant; õng; õngekonks'
? mari oŋgo 'rõngas, võru; silmus; sang'
Teisalt on arvatud, et tüvi on hilisem, eelgermaani või germaani laen.