[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
○ hantverk
← alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

töö : töö : tööd 'inimese mis tahes tegevus, millega ta loob endale elatusvahendid, vaimset v füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; selle tegevuse tulemus; teenistus, amet, ametikoht; millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine'
● liivi tīe 'töö, sihipärane tegevus'
vadja töö 'töö, sihipärane tegevus'
soome työ 'töö, sihipärane tegevus; ülesanne; amet, töökoht; töö tulemus, teos; tegu'
isuri töö 'töö, sihipärane tegevus; käsitöö'
Aunuse karjala tüö 'linakiud, töödeldav lina v kanep; lina- v kanepitaim; töö, sihipärane tegevus'
lüüdi ťüö, tüö 'lina, kanep, takk; ketramiseks valmis lina'
vepsa ťö 'töö, sihipärane tegevus; heie, takud'
ersa ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu, asjalugu, vajadus; tegu; ülesanne'
mokša ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani või indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← alggermaani *tew- või ← indoeuroopa *dew- 'tegema', puuduvad aga andmed sellest tüvest tuletatud nimisõna kohta, mis võiks olla otsene laenuallikas.