[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koon : koonu : koonu 'imetajate pea osa suu ja sõõrmetega'
← algskandinaavia *gōnō
islandi góna 'koon, kärss'
● vadja koono 'koon, lõuad'
soome kuono 'koon; lõust'
Vt ka konutama.

kärss : kärsa : kärssa 'koonu pikk liikuv ninaavadega esiosa mõnedel loomadel'
● vadja kärsä 'kärss; tila, toru'
soome kärsä 'kärss; lont'
isuri kärsä 'kärss; lüpsiku v kannu tila'
Aunuse karjala kärzü 'kärss; lõust'
lüüdi kärz 'kärss'
vepsa kärz 'kärss; koon; lõust'
Vadja vaste on tõenäoliselt soome või isuri keelest laenatud.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
← läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.