[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karn : karni : karni 'lihakauplus'
○ kärn, karnits
← alamsaksa scharne 'lett; lettide kogumik, ruum, kus letid paiknevad'

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kirn : kirnu : kirnu 'kõrge kitsas puunõu (hrl piima v koore säilitamiseks)'
○ kirderanniku kirnu
← vanarootsi kirna 'kirn'
● vadja kirnu, tširnu 'kirn'
soome kirnu 'kirn'
isuri kirnu 'võikirn'
karjala kirnu 'kirn'
Tegemist võib olla ka veidi varasema, skandinaavia laenuga. On ka oletatud, et eesti sõna on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa kerne, karne, kirne 'võikirn (või valmistamiseks)', kuid tüvevokaal -u viitab rootsi või skandinaavia päritolule. Alamsaksa keelest on laenatud murretes esinev kärn ( : kärni) 'kirn'.

korp1 : korba : korpa 'puukoore väline osa; haavale tekkinud koorik'
← alamsaksa schorf 'korp, kärn'
Vt ka kroop.

kärn1 : kärna : kärna 'kuivanud koe- v haavaeritisest koorik vigastatud naha pinnal, korp'
● vadja kärnä, hrv tšärnä 'kärn'
soome mrd kärnä 'krobeline puukoor; kärn, lööve; korp, koorik'
isuri kärnäkäs 'kärnane'
vepsa kärnak 'kare, krobeline'
saami geardni 'lumekoorik; teatud udarahaigus'
ersa kšńat 'leetrid'
handi kä̆rńi 'jääkirme'
Soome-ugri tüvi.

kärn2 : kärni : kärni 'valuvormi siseosa'
← saksa Kern 'valuvormi siseosa'

kärn3 : kärni : kärni 'terava kõva metallotsaga tööriist märksüvendite tegemiseks, märkel'
← saksa Körner 'kärn, märkel'

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

raig1 : raia : raiga 'kärn'
◊ reig
← balti *reikā 'lõikamine'
leedu riekti 'lõikama', raikyti '(leiba) lahti lõikama'
● vadja reikä 'auk'
soome reikä 'auk'
isuri reigä 'auk'
karjala reikä 'auk'
vepsa ŕii̯g 'auk'
saami ráigi 'auk'
Kirjakeeles on kasutusele võetud tüve lõunaeestiline variant. Saarte murdes esinev reig on tüve reeglipärane põhjaeestiline variant. Vadja vaste on registreeritud vaid 18. sajandil.

rubid : rubide : rubisid (mitm) mrd 'rõuged'
← alggermaani *χrufōn-, *χruƀōn-
vanaislandi hrufa 'kärn, koorik'
rootsi ruva 'kärn, koorik'
← alggermaani *χrufiz
vanaülemsaksa ruf 'nahalööve'
● vadja rupi 'kärn, koorik, korp'
soome rupi 'kärn, koorik, korp; kärntõbi'
isuri rubi 'kärn, koorik, korp'
Aunuse karjala rubi 'kärn, koorik, korp; rõuged; rõugepanek'
lüüdi rubi 'kärn, koorik, korp'
vepsa rubi 'kärn, koorik, korp; konarus, mügar'
Vt ka rübima.