[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

nobe : nobeda : nobedat 'kärme, kiire, vilgas'
← alggermaani *snōƀ(r)ⁱja-z
algskandinaavia *snōƀ(r)ⁱaR
vanaislandi snœfr 'kärme, kiire'
● soome nopea 'kärme, kiire; vilgas; hoogne; pakiline'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või veidi noorem, skandinaavia laen. On ka arvatud, et tuletis noppima tüvest.

rabe2 : rabeda : rabedat 'kärsitu, rahutu, tormakas'; mrd 'väle, nobe'
? ← alggermaani *frawaz
vanaislandi frár 'kärme, kiire'
● liivi ra’bdõ 'peenike, sale'
soome rapea 'nobe, kärme; tubli, kõva (mõõtude kohta)'; mrd 'äge, äkiline; (eitavas kontekstis) viletsavõitu'
Aunuse karjala ravei 'nobe, kärme, tragi; tugev, kõva (tuule, vihma kohta); tugev, tubli, heas seisundis, rikas'
lüüdi raved 'nobe, kärme, tragi'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas rabisema ja/või sõnas rabama. Vt ka räpakas1.

tiidus : tiidsa : tiidsat 'kiire, rutuline; kärme; rutt'
← rootsi tid 'aeg'

väle : väleda : väledat 'kärme, nobe'
● soome mrd väleä 'väle, kiire'
isuri väljää 'varsti, peagi'
karjala väleän 'kiiresti, kähku'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väli, välk, välu.