[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

hälisema : häliseda : hälisen 'lärmi, kära, halinat tegema'
soome hälistä 'lärmata, käratseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kuusalu murrakus esinev äliseda 'häälitseda' on ilmselt samuti soome laen.

jama1 : jama : jama 'loba, mõttetu jutt; sekeldus, tüli'
jamelema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome mrd jamina 'jagelemine, tüli' ja karjala jamajoa 'käratseda'. Vt ka amelema.

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

läitma : läita : läidan 'süütama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab tule süttimisel tekkivat häält. Sel juhul sama tüvi mis murdesõnas läginema 'põlema hakkama, järjest suurema leegiga põlema', mille läänemeresoome vasted on vadja läkisä 'valjusti lobiseda, laterdada', soome läkistä 'käratseda, lärmata', isuri läädä 'rääkida, juttu ajada', lägäellä 'rääkida'. Ühtlasi võib olla sama tüvi mis sõnas läkastama.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

möllama : möllata : möllan 'tormakalt (segadust tekitades v purustades) liikuma v tegutsema'
vadja möllätä 'tormitseda, möllata, rassida; sasida'
isuri möllätä 'möllata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes, nt soome mellastaa 'kisada, käratseda, mürgeldada, möllata', karjala mellaistoa 'sikutada, rabeleda; rügada, rassida'.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
mürisema
liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

räuskama : räusata : räuskan 'lärmama, lõugama, käratsema; praalivalt kisama, õiendama'
soome räyskiä 'käratseda, lärmitseda; (kellegi peale) turtsuda, (kellelegi) ninna karata'
Aunuse karjala räüskeä 'haukuda; kädistada, kätsatada; kärkida, pragada, naaksuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
sumisema,summima
vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

sumisema : sumiseda : sumisen 'madalatoonilist suhteliselt ühtlast pidevat heli kuuldavale laskma' sumama
vadja šumisa 'mühiseda, kohiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
karjala šumišša 'mühiseda, sahiseda; kumiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur