[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käis : käise : käist 'käsivart kattev riietuseseme osa' käsi

käsi : käe : kätt 'inimese v ahvi ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni; ülajäse randmest sõrmeotsteni'
◊ käis
● liivi ke’ž 'käsi'; kädūks 'käis'
vadja tšäsi 'käsi'
soome käsi 'käsi'; mrd kädys 'labakinnas'
isuri käsi 'käsi'
Aunuse karjala käzi 'käsi'
lüüdi käži 'käsi'
vepsa käzi 'käsi'; käduz 'käänis; kätis'
saami giehta 'käsi'
ersa keď 'käsi'; keťks 'käevõru'
mokša käď 'käsi'; käťks 'käevõru'
mari kit 'käsi'
udmurdi ki 'käsi'
komi ki 'käsi'
idahandi köt 'käsi'
mansi kāt 'käsi'
ungari kéz 'käsi'
Soome-ugri tüvi.

sant : sandi : santi 'vilets, halb, ebamugav; vigane inimene; kerjus'
← alamsaksa sante 'püha'
Alamsaksa sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina sanctus 'pühitsetud, püha'. Tähendus on muutunud eesti keeles, tõenäoliselt 'püha' > 'püha rändav kerjusmunk' > 'kerjus; vaene, vilets, halb'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sante-maṭṭ 'maskis ja kostüümis poiss, kes käis 9. nov õhtul ande kogumas ja lugemist kontrollimas', läti sants 'sant, mardisant', soome mrd santtia 'santida', vadja santti 'sant, kerjus; mardi-, kadrisant' ja ilmselt ka liivi saņt 'sant', saņtõ 'santida, kerjata'.

varrukas : varruka : varrukat 'käis' vars