[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

hinkuma : hinkuda : hingun 'tagant üleslöömisel kiljuvalt hirnuma'
● soome hinkua 'läkastada, läkatada; peale käia, manguda'
karjala hinguttua 'aevastama ajada'
vepsa hinkta 'nuuksuda, tihkuda'
Läänemeresoome tüvi.

hulkuma : hulkuda : hulgun 'ringi kõndima, kolama, uitama'
● liivi van ulk 'hulkuda'
vadja ulkkua 'ringi käia, kõndida, jalutada; hulkuda'
soome mrd hulkkua 'hulkuda, jõlkuda'
isuri hulkkua 'hulkuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi holka 'hulkuma' ja hulgus, holkos 'hulgus' (← hulgus).

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

keksima : keksida : keksin 'hüplema, hüpeldes liikuma; uhkeldama, kiitlema'
● soome van srmt keksauttaa 'kiiret liigutust teha, viisakalt tervitada'
isuri keksuttaa 'lühikeste kiirete sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kepsama : kepsata : kepsan 'kergelt hüppama; lühikeste sammudega kergelt astuma'
● soome kepsakka, mrd kepsa 'kebja, nobe, väle', kepsuttaa 'kergelt, nõtkelt liikuda, tipsida'
isuri kepsaa 'kergete sammudega käia'
Aunuse karjala kepsuttoa 'kergelt ja kiiresti liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kiusama : kiusata : kiusan 'kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v kedagi narrima; vaevama, piinama, mitte rahu andma; ahvatlema, meelitama'; mrd 'kõigest väest püüdma, pingutama'
← alggermaani *keusan-
vanaislandi kjósa 'valima'
gooti kiusan 'järele proovima, läbi katsuma'
● liivi kiu(v)zõ 'piinata, kimbutada, ahistada'
vadja tšiuzata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; ahvatleda, häirida; tüüdata; piinata; proovida, katsuda, üritada'
soome kiusata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; narrida, mõnitada; piinata, vaevata; tüli teha; ärritada'
isuri kiusada 'kimbutada, piinata; proovida, katsuda, üritada'
karjala kiusata 'narrida; sundida, peale käia, ässitada; kimbutada, piinata'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiōsot 'vihastama, ärritama, pahandama'.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

kõmpima : kõmpida : kõmbin 'kõndima, astuma'
◊ komp2
● soome kompia 'roomata, neljakäpukil käia'
karjala kompuisin 'käpuli, käpakil'
lüüdi gombuštši 'käpuli, käpakil'
vepsa kompta 'neljakäpukil käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kompama ja komberdama.

käi : käia : käia 'liivakivist vm kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks ja lihvimiseks'
● liivi kēja 'luisk, käi'
Võimalik, et sama tüvi, mis sõnas käima.

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
◊ käituma
← alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
● liivi kǟ’dõ 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

küla : küla : küla 'väikseim maa-asula'
● liivi kilā 'küla'
vadja tšülä 'küla'
soome kylä 'küla'
isuri külä 'küla'
Aunuse karjala küľä 'küla'
lüüdi külä 'küla'
vepsa külä 'küla'
saami gal'let 'külas käia'
? mansi kwol 'maja'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Mansi vaste on kaheldav teiste kaugemate sugulaskeelte vastete puudumise ja ka tähenduserinevuse tõttu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi ja tunguusi keeltes, nt jakuudi kǖlä 'esik, eeskoda' ja evengi gule̮ 'onn, hütt' .

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

lendama : lennata : lendan 'õhus liikuma; kiiresti liikuma, tormama'
◊ lendva
● liivi lindõ 'lennata'
vadja lentää, lennätä 'lennata'
soome lentää 'lennata'
isuri lentää 'lennata'
Aunuse karjala ľendiä 'lennata; kukkuda; kiiresti käia'
lüüdi lettä, lendada 'lennata'
vepsa ľeta 'lennata; tõsta; välja kannatada'
Läänemeresoome tüvi. lendva on vana oleviku kesksõna.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
◊ liige, liiklema
● liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

lonkama : longata : lonkan 'ühele jalale tugevamini toetudes käima'
◊ longerdama, lonkima
● liivi lonkõ 'aeglaselt, longates käia'
vadja lonkata 'longata'
soome lonkata 'longata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti lonkāt, lonkāties 'lonkama'. Vt ka lõngerdama, lõnkuma.

lääpama : lääbata : lääpan 'vaevaliselt, longates käima'
◊ lääbakil
● soome van srmt lääpätä 'kõikudes, vaarudes käia, kakerdada; raskelt sisse hingata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laabakil, lööpama. Vt ka laapama.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
● liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

rübelema : rübelda : rübelen 'takistusega võideldes, ennast siia-sinna liigutades (vees, pehmes pinnases) liikuma; vähkrema, püherdama; siplema, nihelema; rügama; rüselema; (rahutult) siia-sinna liikuma, ringi aelema'
◊ rüblik, rüvetama
● vadja rüvetä 'supelda, kümmelda; ujuda'
soome rypeä 'väherda, püherdada; soputada (lindude kohta)'
isuri rüveťťüä 'määrduda'
Aunuse karjala rübie 'soputada (lindude kohta), püherdada; roomata, käpuli käia'
lüüdi rübödä 'soputada (lindude kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Sõna tähendust on ilmselt osaliselt mõjutanud rabelema, rabama. Vt ka püretama, rübima, rüve.

sibama : sibada : siban 'kiiresti edasi-tagasi või siia-sinna liikuma; lühikese kiire sammuga kulgema'
● vadja sipata 'sibada, lipata, kiiresti käia'
soome mrd sivata 'kinni haarata, rebida, lüüa; riivata; tormata, kiiresti minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tibima, sidima2. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti sibāt 'kiskuma, sikutama; üles-alla painutama'. Vt ka sibi.

sipsima : sipsida : sipsin 'korduvalt kergelt lööma; lipsama; tasahaaval midagi tegema'
○ lõunaeesti tsipsma
● vadja tšipsahtaa 'kipsatada, kõpsatada'
soome sipsuttaa 'tippida, lühikeste sammudega astuda'
isuri sipsudella 'puistata, riputada'
Aunuse karjala šipšuttua 'lohinal käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lipsama, ripsima, tipsima, sapsama, sopsima, supsama, siputama.

tallama : tallata : tallan 'jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma v vajutama, sõtkuma; jalgadega sõtkudes töötama v tegevuses olema; (läbi) käima, astuma, sõitma; sugutama'
● vadja talloa 'tallata, sõtkuda; käia, kõndida; peale astuda; sugutada (isaslinnu kohta)'
soome tallata 'tallata, sõtkuda; maha v surnuks tallata; astuda'
isuri tallada 'peale astuda; astuda; käia, kõndida'
Aunuse karjala tallata 'tallata, sõtkuda; maha v ära tallata; astuda, kõndida; lobiseda, pobiseda'
vepsa tallata 'tallata, sõtkuda'
? komi taľavni̮ 'tallama, sõtkuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka tald.

talutama : talutada : talutan 'saates, ise kaasas käies kedagi kõnnitama, käia aitama v laskma; (käies) midagi enda kõrval lükkama v viima' taluma

tohlama : tohlata : tohlan '(otsides) tuuseldama, sorima, tuhnima'
● ? soome van srmt tohlata 'mustaks teha, määrida', mrd tohlata 'raskelt käia, lohakalt teha'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib-olla sama mis sõnas tohl. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama.

turgutama : turgutada : turgutan 'kosutama, toibutama, (elu)jõudu andma; ergutama, virgutama, õhutama; kohendades, remontides töökorda seadma, putitama'
● vadja turgutõlla 'leevendada [?]'
soome mrd turkuttaa 'peale sundida, peale käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka turgatama.

vanduma : vanduda : vannun 'tõotama, lubama; kiruma, siunama, kirumissõnu lausuma'
● liivi vannõ 'kiruda; vandudes kinnitada'
Salatsi liivi vann 'vanduda, tõotada; kiruda; sõimata'; vane 'vägivald'
vadja vannota 'vanduda, vannet anda, vandega kinnitada'
soome vannoa 'vanduda, tõotada'
isuri vannua 'vanduda, tõotada'
karjala vannuo 'nõuda, peale käia; vanduda, kinnitada'
? saami vuordnut 'vanduda, tõotada'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on kaheldav häälikulistel põhjustel.

õppima : õppida : õpin 'harjutades ja korrates teadmisi või oskusi omandama'
○ lõunaeesti opma, kirderanniku oppima
● liivi oppõ 'õppida'
vadja õppõa 'õppida'
soome oppia 'õppida; ära harjuda'; van kirjak 'vaatamas käia'
isuri oppissa 'õppida; ära harjuda'; oppia 'proovida, katsuda'
Aunuse karjala oppie 'proovida; katsetada; maitsta; kätega kobada'; opastuo 'õppida'
lüüdi oppida 'proovida; katsetada; maitsta; loitsida'; opastuda 'õppida'
vepsa opeta 'õpetada'
handi wɔpi- 'salaja jälgima'
mansi wōpl- 'hästi nägema; jälgima'
Soome-ugri tüvi.