[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
? ← balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
● liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

sulane : sulase : sulast 'palga eest töötav meessoost maatööline; teener, abiline; kuulekas käsilane'
● liivi su’lli 'teener'
vadja sulhanõ, sulhojainõ 'peigmees'
soome sulhanen 'peigmees'
isuri sulhain 'noor abielus mees'
Aunuse karjala sulhaine 'peigmees'
lüüdi sulhaine̮ 'peigmees'
Võib olla tuletis sula tüvest. On arvatud, et eesti ja liivi vaste tähenduses võib kajastuda mõrsja väärtuse tasumine (peig)mehe tööga äia kodus. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sulainis 'teenija, teener'.

taltsas : taltsa : taltsast '(looma kohta:) inimesega harjutatud, kodustatud; (inimloomuse kohta:) vagur, leplik, kuulekas, mõistlik; vaikne, tasane' taltuma