[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuulma : kuulda : kuulen 'hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama'
● liivi kūlõ 'kuulda'
vadja kuulla 'kuulda; tunda, haista'
soome kuulla 'kuulda'
isuri kuulla 'kuulda; tunda'
Aunuse karjala kuulta 'kuulda; kuulata'
lüüdi kuulda 'kuulda; sõna kuulata; tunda'
vepsa kulda 'kuulda'
saami gullat 'kuulda; aru saada; tunda'
ersa kuľams 'kuulma; kuulama'
mokša kuľəms 'kuulma'
mari kolaš 'kuulma'
udmurdi ki̮li̮ni̮ 'kuulma'
komi ki̮vni̮ 'kuulma; tundma; kuulduma, kostma'
handi χol- 'kuulma; tajuma'
mansi χūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'
? ungari hall 'kuulma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kuuluma.

kuuluma : kuuluda : kuulun 'kellegi oma, päralt, valduses olema; liikmena v koostisosana millegi koosseisus olema'
← soome kuulua 'kuuluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis kuulma tüvest. Murretes esineb sama tuletis tähenduses 'kostma, kuulda olema'.

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
← alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
● soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.