[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haukuma : haukuda : haugun '(koera kohta:) häälitsema'
? ← balti
leedu šaukti 'kutsuma, hüüdma; kisendama, karjuma'
läti saukt 'kutsuma, hüüdma'
● vadja aukkua 'haukuda; sõimata'
soome haukkua 'haukuda; sõidelda, pragada, kiruda; hüüda, kutsuda'
isuri haukkua 'haukuda; sõimata'
Aunuse karjala haukkuo 'haukuda; sõimata'
lüüdi haukkuda 'haukuda'
vepsa haukkuda 'haukuda'
Vt ka haukama.

kehutama : kehutada : kehutan 'õhutama, ergutama, julgustama, üles kutsuma'
← soome kehottaa 'õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; keelitada; kutsuda, paluda; soovitada; nõu anda, manitseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas kehklema.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kutsuma : kutsuda : kutsun 'tegema ettepanekut v korraldust tulla kuhugi'
● liivi kutsõ 'kutsuda'
vadja kuttsua 'kutsuda'
soome kutsua 'kutsuda'
isuri kutsua 'kutsuda'
Aunuse karjala kuččuo 'kutsuda'
lüüdi kuťťš́uda 'kutsuda'
vepsa kucta 'kutsuda'
saami gohččut 'käskida; kutsuda'
? handi χuś- 'meelitama'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Teisalt on peetud ka balti laenuks, ← balti *kua̯iti̯a, mille vaste on leedu kviesti (oleviku ains 1P kviečiu) 'kutsuma'. Sel juhul ei kuulu handi tüvi vastete hulka.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
◊ mõnama, mõnitama
? ← alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

nuhtlema : nuhelda : nuhtlen 'karistama'
● soome nuhdella 'noomida; korrale kutsuda, hoiatust teha'; van kirjak 'karistada'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

nutma : nutta : nutan 'tugeva meeleliigutuse v valu pärast pisaraid valama; hädaldama, kurtma, halisema'
● liivi nuttõ 'kutsuda, hüüda; haukuda'
? soome van srmt nutata 'nuriseda, toriseda'
lüüdi nutta 'haukuda'
vepsa nutta 'haukuda; huigata (öökulli kohta); sõimata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lüüdi vaste võib olla vepsa keelest laenatud.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
● soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
? ← indoeuroopa *doh₃-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
● liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

tootma : toota : toodan 'sihipäraselt hüviseid looma; produtseerima, valmistama'
← soome tuottaa 'tuua lasta; valmistada, teha, luua; anda, tekitada, produtseerida; põhjustada, esile kutsuda, kaasa tuua'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tooma tüvest.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.