[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kusi : kuse : kust 'neerude vedel eritis, uriin'
● liivi ku’iž 'kusi'
vadja kusi 'kusi'
soome kusi 'kusi'
isuri kusi 'kusi'
Aunuse karjala kuzi 'kusi'
lüüdi kuži 'kusi'
vepsa kuzi 'kusi'
saami gužža 'kusi'
mari kuž- sõnas kuž-βüt 'kusi'
udmurdi ki̮ź 'kusi'
komi kuʒ́ 'kusi'
handi χŏs 'kusi'
mansi χuńś, χuś-wit 'kusi'
ungari húgy 'kusi'
nganassaani kunsə 'kusi'
sölkupi küśә 'kusi'
kamassi kшńze 'kusi'
matori kunǯ3 'kusi'
Uurali tüvi.

kusilane : kusilase : kusilast mrd 'sipelgas'
● soome kusiainen 'kusirautsik'
isuri kusilaine 'suur sipelgas'
Aunuse karjala kudžoi 'sipelgas'
lüüdi kuďž́uoi 'sipelgas'
vepsa kuźi- liitsõnas kuźimurahaińe 'kollane sipelgas'
udmurdi kuźi̮li 'sipelgas'
komi koʒ́uv- sõnas koʒ́uvkot 'sipelgas'
? läänemansi khuńś- liitsõnas khuńś-khåśśej 'sipelgas'
ungari hangya 'sipelgas'
Tõenäoliselt sama tüvi mis kusi. Vastetes on eri tuletusliiteid.

piss : pissi : pissi 'kusi'
← alamsaksa pisse 'kusi'
← saksa Piß, Pisse 'kusi'

sõnnik : sõnniku : sõnnikut 'põllumajandusloomade väljaheited (segus allapanuga), hrl väetisena'
○ kirderanniku sonnik
● soome sonta 'sõnnik'
mari šondo 'sõnnik; väljaheide; kusi'
? udmurdi zud 'must muda'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

virts : virtsa : virtsa 'loomade uriin koos sõnniku käärimisel tekkinud vedelikuga'
● liivi vīrtša 'virts'
vadja virttsa 'virts'
soome virtsa 'uriin, kusi'
isuri vertsa 'virtsast v veest märg, vettinud'
Läänemeresoome tüvi. Eesti või liivi keelest on laenatud läti virca 'virts'.