[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 88 artiklit, väljastan 30.

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
?alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

askel : askli : asklit '(asja)toimetus'
askeldama, äkseldama
soome askel 'samm, aste'
Aunuse karjala askel 'samm, aste'
ersa eśkeľks 'samm, aste'
mokša aśkǝlks, äśkǝľks 'samm, aste'
mari oškə̑l 'samm, aste'
udmurdi van srmt utśki̮l 'samm, aste'
komi vośkov 'samm'
mansi ūsil 'samm, aste'
sölkupi āsel- 'üle astuma'
Uurali tüvi. äkseldama on eesvokaalne tüvevariant, kus häälikud on kohad vahetanud. Vt ka astuma.

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
ärgas, ärkama
liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
liivi jed, jeddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
hiid, hiigel-, iidne
vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

hüva : hüva : hüva 'hea'
hea, hästi, hää, hüüs
liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

istuma : istuda : istun 'asendit võtma, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele; sellises asendis olema'
liivi istõ 'istuda'
vadja issua 'istuda'
soome istua 'istuda'
isuri istua 'istuda'
Aunuse karjala ištuo 'istuda'
lüüdi ištuda 'istuda'
vepsa ištta 'istuda'
ersa ozams 'istuma'
mokša ozams 'istuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on peetud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *ēs- 'istuma', mille vaste on nt vanakreeka hézomai 'istuma'.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
lõunaeesti kats
kaha2, kahtlema
liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
kare2
?alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

karn : karni : karni 'lihakauplus'
kärn, karnits
alamsaksa scharne 'lett; lettide kogumik, ruum, kus letid paiknevad'

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
lõunaeesti kakkema
kaklema, kaksama, katki
liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
kestma
vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

klaperdama : klaperdada : klaperdan 'lõgistama, plagistama'; mrd 'tuulamismasinaga töötama; lobisema; taga rääkima'
saksa klappern 'lõgisema, plagisema, plõgisema, klõbisema, kolisema; lõgistama, plagistama, plõgistama, klõbistama, kolistama'; Klapper 'käristi, lõgisti; lobiseja, keelepeksja'
Liitsõna klaperjaht esikomponent on saksa keelest laenatud, järelkomponent tõlgitud, ← saksa Klapperjagd 'ajujaht, kus jahiloomade ajamiseks tekitatakse kära'.

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
looster
alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
liivi koktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h3okw-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

krae : krae : kraed 'kaela ümbritsev riietuseseme osa'
kraag, kraad, rae, raad
alamsaksa kragen 'kael; krae'
Sõna kirjakeelne variant eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j.

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

kus (küsiv-siduv sõna; siduv ajamäärsõna) kui

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

kuul : kuuli : kuuli 'kõva kerakujuline ese'
baltisaksa Kugel 'kuul'
Laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus g asemel hääldati j. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa kūle 'nui, tõlv; munand; muhk'.

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
kirderanniku korv
kõrval
liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur