[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

trehvama : trehvata : trehvan '(juhuslikult) kohtama, kellegagi (juhuslikult) kokku sattuma; sattuma, juhtuma; tabama, pihta saama v minema'
○ (t)rähvama, rehvama
← saksa treffen 'juhuslikult kohtama, kokku sattuma, peale sattuma; juhtuma, juhuslikult toimuma; tabama, pihta saama v minema; puudutama, puutuma; kohtama, leidma; õnnestuma; midagi õigesti (v täpselt) tegema; solvama; kurvastama'
Eesti keelest on laenatud vadja trehvata, trehvaa 'sattuda, juhtuda' ja isuri trehvada 'sattuda, juhtuda'.