[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

irama : irada : iran 'irisema'; mrd 'hirnuma'
◊ irisema
● liivi irikšõ 'hirnuda'
vadja irissää 'narrida, õrritada; hirmutada'
soome van iristä 'viriseda'
isuri irissä 'viriseda, kurta; vigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, nirisema, pirisema, sirisema ja virisema.

itkema : itkeda : itken 'nutma; itku laulma, taga nutma'
○ lõunaeesti ikma
● liivi itkõ 'nutta', itkimi 'nutt'
vadja itkõa 'nutta; itkeda'
soome itkeä 'nutta; leinata; kurta'; itku 'nutt'
isuri itkiä 'nutta; itkeda'; itku 'nutt'
Aunuse karjala itkie 'nutta'; itku 'nutt'
lüüdi iťkedä 'nutta; itkeda'; itk 'itk; nutt'
vepsa itktä 'nutta'; itk 'nutt'
Läänemeresoome tüvi.

kaebama : kaevata : kaeban 'kellegi kohta süüdistades midagi teatama; kurtma'; mrd 'halama; taga nutma; igatsema'
○ lõunaeesti kaibama, kirderanniku kaibama
? ← alggermaani *kaujan-
vanainglise cī(e)gan 'kutsuma, hüüdma; meenutama, meelde tuletama, hoiatama'
vanaülemsaksa (gi)kewen 'kutsuma, nimetama'
● liivi kaibõ 'peale kaevata; kurta'
vadja kaivata 'peale kaevata; kurta'
soome kaivata 'igatseda; leinata; puudust tunda, vajada'; van kirjak 'süüdistada, peale kaevata'
isuri kaivada 'peale kaevata; igatseda'
karjala kaivata 'igatseda; vajada; leinata; peale kaevata'
Germaani laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.

kurtma : kurta : kurdan 'oma hädast, murest, häiriva(te)st asjaolu(de)st kellelegi rääkima; kaebama'; mrd 'peatuma'
◊ kurtuma
● liivi kurttõ 'seisma jääda, peatuda'
vadja kurttaa 'kurta; kiratseda'
isuri kurttaa 'kannatada; kurta, kaevata'
Läänemeresoome tüvi.

nukker : nukra : nukrat 'kurvameelne, kurvatooniline'
● liivi nukkõr(z) 'pahur, tusane, pahane'
soome mrd nukertaa 'kaevata, kurta; kerjata', nukero(inen) 'kaebleja, nuriseja'
Aunuse karjala ńukerda- 'anuda, manguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

ruigama : ruiata : ruigan '(sea kohta:) häälitsema'
◊ ruik
● soome ruikuttaa, mrd ruikata 'kurta, viriseda, vinguda; kerjata, nuruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. ruik on kirjakeeles tuletatud linnunimetus (linnu häälitsus meenutab ruigamist).

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

vaidlema : vaielda : vaidlen 'kellegagi mingis asjas erineval arvamusel olles oma vastuväiteid esitama, vastuväiteid esitades mõtteid vahetama'
← balti
leedu vaidas 'tüli, riid, sõnelus'
läti vaids 'oigamine, häda'
● soome mrd vaidella 'paluda, ihata; edasi kaevata'
saami váidit 'kurta, kaevata'