Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 11 artiklit
kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
● vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.
klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.
kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.
korts : kortsu : kortsu 'naha v riide kurd, volt v vaoke'
● Aunuse karjala kurčču 'korts'
lüüdi kurtšištuda 'kortsuda, kokku tõmbuda'
vepsa kurč 'paise; pahk; kulles; sõlm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja kurd.
krimps : krimpsu : krimpsu 'kiber, kurd, korts'
○ rimps, krimss
? ← alamsaksa schrimpen 'nina kirtsutama; kortsutama'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatuks.
kurd : kurru : kurdu 'volt v piklik korts'
● vadja kurrõta 'koolutada, kurrutada'
soome kurttu 'kurd, korts'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt korts. Vt ka kuule.
kuule : kuulme : kuulet 'lehtede hargnemise koht'
Samatähendusliku murdesõna kuure variant, mis on tuletis sõnast kuurd 'keerd, looge, aas; silmus; keerdus, krussis'. On arvatud, et see murdesõna on tüve kurd variant.
narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
← alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
● liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.
palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
← alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
● liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'
rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
● liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.
viik1 : viigi : viiki 'sissepressitud volt pükstel'
○ viige
← eestirootsi vīk 'kurd, viir'
Vt ka viik2.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |