[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

itu : itu : itut mrd 'rumaluke, saamatuke, napakas'
● vadja hitto 'kurat, vanakurat'
soome hitto 'pagan, kurat, sinder, sunnik'
isuri hittoi 'kurat, vanakurat'
On arvatud, et reeglipäratu tuletis tüvest hiis.

jeever (vaimustust, imestust, kohkumist väljendav hüüdsõna)
○ jeevel
← rootsi djävel 'pagan, raisk'; djävul 'kurat'

juudas1 : juuda : juudast 'kurivaim, saatan'
? ← balti
leedu juodas 'must'
läti jods 'tont, kurat'
● soome juutas 'pagan (vandesõna)'; mrd 'kurat, kurivaim; juut'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis juudas2. Soome vaste on sel juhul rootsi laen.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

koll : kolli : kolli 'tont, lastehirmutis'
● soome mrd, rhvl koljo 'hiiglane; kratt'
? Lule saami kål´ja 'suur sirge mänd'
udmurdi ki̮ľ 'katk; tüüfus; haigusi põhjustav vaim'
komi kuľ 'kurat; vetevana'
handi kŏľ 'kurat; vetehaldjas'
mansi χuľ, kuľ- 'kurat; metsavaim'
? ungari hagy- sõnas hagymáz 'tüüfus'
Soome-ugri tüvi.

kratt : krati : kratti 'vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd'
○ krätt, katt, ratt
← eestirootsi skratt 'kummitus; kurat'
Vt ka marakratt.

kura : kura : kura mrd 'vasak'
● liivi kurā 'vasak'
vadja kura, kurõa 'vasak'
soome mrd kura liitsõnas kurakäsi 'vasak käsi'
isuri kura 'vasak'
saami gurut 'vasak'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et saami vaste on soome keelest laenatud. Vt ka kurat, kuri.

kurat : kuradi : kuradit 'religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kura ja/või kuri. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kurat (sõimusõna), eestirootsi korat (sõimusõna), läti mrd kurrata 'kurat' ja soome mrd kuratti (sõimusõna).

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
● soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
◊ kõu
← balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
● soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
◊ mardus
← algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
● liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō’gõ 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

pergel : pergli : perglit (tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna) 'pagan, kuramus'
◊ pärgel
← balti
leedu perkūnas 'piksejumal; pikne'
läti pērkons 'piksejumal; pikne'
preisi percunis 'piksejumal; pikne'
● soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Balti allikaks on peetud ka hüpoteetilist varianti *perk-el-is, mida toetavad balti kohanimed. Muinasleedu usundis nuhtles Perkūnas ebakõlblaid inimesi. Vt ka põrgu.

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.

pärgel : pärgli : pärglit 'kurat, pagan (ka kirumissõnana)' pergel
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'

saatan : saatana : saatanat 'jumalavastane kuri vaim, kurat'
◊ saadan
← alamsaksa Sathan 'saatan'
Sõna on levinud piibli keele kaudu. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea śāṭān 'vastane, jälitaja'. Ka murdevariandid saadanas, saatanas võivad olla laenatud, ← saksa Satanas 'saatan', ladina satanas 'saatan; vaenlane, vastane'.

sinder : sindri : sindrit 'põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms'
← saksa Schinder 'nülgija; timukas; kurat'

sorts : sortsi : sortsi '(pahatahtlik) nõid'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, sortsama. Varem on arvatud, et tegemist on laenuga, ← ladina sors 'liisk, loos; oraakel; osa, saatus' või ← vene čërt 'kurat, saatan'.

tige : tigeda : tigedat 'kuri, kiuslik, õel; vihane, väga pahane'
● liivi ti’g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'
vadja tikõa, tik̆kõa 'tige, kuri, metsik'
soome mrd tikeä 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne; märg, libisematu (talvetee); niiske, vintske, toores'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka tigu.

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
○ tunt
← eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.

äiatar : äiatari : äiatari 'hallikasroheliste lehtedega ja pikaraoliste lillakate õienuttidega rohttaim (Knautia)'
On arvatud, et tekkinud liitsõnast, mille esimene osis oli läänemeresoome tüvi, mille vasted on Võru murde sõna äi, äio 'kurat' ja soome häijy 'kuri, halb', ning teine osis tera.