[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
● soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

kupp2 : kupu : kuppu 'kupuklaas'
← alamsaksa kopp 'pea; kupp'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi koppa 'kuppu panema'. Häälikulist kuju on mõjutanud rahvaetümoloogiline seostamine tüvega kupp1.

kuppama : kupata : kuppan 'veidi aega rohkes vees keema (soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks toiduainete kohta)'
◊ kupatama
Võib olla sama tüvi mis kupp1, mis murretes esineb ka a-tüvelisena, kupp : kupa, väljendis kupal olema 'keema hakkama' ja liitsõnas kupapiim 'ahjus keedetud piim'.