[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
liivi im 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
?rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

kummaline : kummalise : kummalist 'ebatavaline, iseäralik, veider'
soome kummallinen 'kummaline, imelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis kummitama tüvest. Vanemas murdekeeles esinev kummaline 'kumer, kaarjas' on tuletis tüvest kumm1.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

pentsik : pentsiku : pentsikut 'veider; imelik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et tuletis üldnimestunud isikunimest Pent, Bengt, Benedictus. Nt isuri keeles on nimi Pänttü arvatud tähendavat ka rumalat inimest. Eesti keelest on laenatud läti mrd pencīgs 'riiuhimuline', peņčīgs 'kummaline, imelik, veider'.

veider : veidra : veidrat 'kummaline, imelik, ebaharilik'
vadja veiterä 'väle, nobe, vilgas; julge'
soome mrd veiterä 'elav, reibas; terane'
isuri veiterä 'vilgas, kärme; lõbus, naljakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

võõras : võõra : võõrast 'selline, kellest midagi ei teata, tundmatu'
kirderanniku vieras, vueras, voeras
liivi vȭrõz 'võõras'
vadja võõraz 'võõras'
soome vieras 'võõras; külaline, külastaja; muulane'
isuri veeras 'võõras; kummaline; külaline'
Aunuse karjala vieras 'võõras'
lüüdi vieraz 'võõras; kummaline'
vepsa veraz 'võõras, võõr-'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest veer1. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on leedu vyras 'mees' ja läti vīrs 'mees'. Sellest balti allikast võib olla laenatud sõna virulane tüvi. Vt ka võhi- ja võnnu-.

õud : õu : õudu 'hirmsa nähtuse põhjustatud erutusseisund'; mrd 'häbi; õudne, hirmus'
soome outo 'tundmatu, võõras; kummaline, ebatavaline; imelik, veider'
Aunuse karjala oudo 'tundmatu, võõras'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur