[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

humisema : humiseda : humisen 'tumedasti tasaselt undama'
◊ umisema
● soome humista 'mühiseda, mühada; humiseda; kumiseda; sahiseda; kohiseda'
isuri humissa 'mühiseda; kumiseda; kohiseda'
Aunuse karjala humišta 'humiseda; kumiseda; kohiseda'
lüüdi huvišta 'mühiseda; humiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

huum : huuma : huuma 'nõrk hõõgus, lõõm; kuma; hõõguv valu'
← alggermaani *χūma-
vanaislandi húm 'hämarik, videvik'
● liivi ūm 'koidik'
soome mrd huumata 'mühiseda; sahiseda; kumiseda; õhata, õhkuda'
Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks, mille vaste võib olla ka soome huumata 'uimastada; joovastada'.

kumisema : kumiseda : kumisen 'pikka tumedat meloodilist heli andma; tumedalt kajama'
◊ kumu
● vadja kumu 'kära, lärm'
soome kumista, mrd kumata 'kumiseda'
saami gomaidit 'kumiseda'
? komi gi̮m 'äike'; mrd 'kolin'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kuma. Lähedane tüvi on nt sõnas kõmama.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

pomisema : pomiseda : pomisen 'vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema'
◊ põmisema, põmm
● ? liivi bomīkšõ 'endaga rääkida'
vadja bomisa 'pomiseda; kõmiseda'
soome mrd pomista 'valjusti rääkida; kumiseda; pomiseda'
isuri bomista 'kumiseda'
karjala pomissa 'kumiseda, lüüa (kella kohta); valjusti rääkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, porisema, posima, kõmama, mõmisema, prõmatama.

sumisema : sumiseda : sumisen 'madalatoonilist suhteliselt ühtlast pidevat heli kuuldavale laskma' sumama
● vadja šumisa 'mühiseda, kohiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
karjala šumišša 'mühiseda, sahiseda; kumiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'

surisema : suriseda : surisen 'monotoonset kõlatut pidevat vibreerivat heli kuuldavale laskma; vibreerides voolama'
● liivi tšurīņţõ 'urineerida, soristada', tšu’rrõ 'urineerida'
vadja šurisa 'soliseda, vuliseda, lirtsuda'
soome surista 'sumiseda, suriseda, põriseda'
Aunuse karjala šurišta 'tuhmilt kumiseda, suriseda'
lüüdi ťš́uri̮šta 'niriseda, suliseda, soriseda'
vepsa šure͔ita 'niriseda, suliseda, soriseda; heliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sirisema, sorama, kurisema, lurisema, nurama, purisema, vurama, sulisema, sumama.

tilisema : tiliseda : tilisen 'heledalt helisema v kõlisema'
● vadja tiliss 'tiliseda, heliseda, kumiseda, kõliseda'
soome tilli 'kõrvade pillilöömine'
isuri tilissä 'tiliseda'
Aunuse karjala ťiľľit- 'tiliseda; helistada, kõlistada'
vepsa ťiľľitada 'helistada, kõlistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, silisema, vilisema, tilk, tilksuma, tilpama, tiltsuma .

tümisema : tümiseda : tümisen 'tumedalt kõlavat heli kuuldavale laskma, kõmisema, müdisema'
● vadja dümiss 'tümiseda; tümistada; koputada'
soome mrd tymistä 'kumiseda, tümiseda'
isuri tümissä 'kõmiseda, müriseda; tümistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rümama ja tümpsima. Vt ka tümikas ja tümitama.

vinguma : vinguda : vingun 'peenikest, kimedat häält tegema, kiunuma'
● liivi vingõ 'vinguda, kiunuda; pahur olla'
vadja vinkua 'vinguda, kräunuda, karjuda; kriuksuda, unnata, kumiseda'
soome vinkua 'vinguda; vilistada; ulguda; kriuksuda, kiunuda'
isuri vinkua 'vinguda, kiunuda'
Aunuse karjala vinguo 'vinguda, kiunuda'
lüüdi vinguda 'vinguda, kiunuda; kräunuda; vilistada'
vepsa vinkta 'vinguda, kiunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas singuma.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.