[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
◊ hilpama
● liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
○ kirderanniku ketra, keträ
◊ ketrama
← algindoiraani *ket^stro-, *kēt^stro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
● liivi kie’ddõr 'kedervars', kie’ddõrtõ, kie’drõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
◊ laatsakil
● soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

lodu1 : lodu : lodu 'lotu, vana kulunud müts'
● liivi lo’ḑ '(katki) muljutud, pressitud; pehme'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lodev või lott.

lätu : lätu : lätut 'vana kulunud ning vormitu müts'
● soome lättä liitsõnades lättäjalka 'lampjalg', lättänenä 'nösunina'; lättänä 'lame, lapik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lott, lätsima.

nuga : noa : nuga 'terariist käsitsi lõikamiseks; tööriista vms lõikav osa'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome mrd nykä 'väike kulunud nuga', Aunuse karjala ńügä 'lühike nüri, tömp ese; nöbi, nosu, konts' ja vepsa ńüga 'vana kulunud nuga'. Eesti keelest on laenatud vadja nuka 'noake [?]' ja isuri nuga 'nuga'.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

raja2 : raja : raja 'painutatud vitsraami sisse punutud võretallaga jalatsid lumel v soos käimiseks'; mrd '(pulkadest) reepõhi'
◊ rajakas
● soome raja 'vana kulunud ese (eriti jalats)'
isuri rajaska sõnaühendis kengär rajaskad 'vanad kulunud kingad'
Aunuse karjala rajakko 'maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt; vilets kulunud ese'
karjala raja 'vilets jalats; maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt'
lüüdi rajakunnu 'kulunud (kingade kohta)', rajakko 'harimata, sööti jäetud alemaa'
vepsa rajak 'kinnikasvanud alemaa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis raja1, piltlikus tähenduses. Vt ka raisk.

ritv : ridva : ritva 'peenemast puutüvest varb, pikk peenike latt'
○ kirderanniku ritva
● soome ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks'
Aunuse karjala ridvakko 'kulunud, lagunenud'
karjala ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks; aastakasv (puudel); sõkal, ebe; räbal'
Läänemeresoome tüvi.

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
● vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.

vile2 : vileda : viledat 'väle, kärmas, nobe; hõre(daks kulunud)' vilama