[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuluma : kuluda : kulun 'pideva kasutamise, hõõrdumise vms tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v kehvemaks muutuma; ära kasutatud saama; mööduma'
● liivi ku’llõ 'kuluda'
vadja kulua 'kuluda'
soome kulua 'kuluda'
isuri kulluua 'kuluda'
Aunuse karjala kuluo 'kuluda'
lüüdi kuluda 'kuluda'
vepsa kuluda 'kuluda'
saami gollat 'kuluda'
handi χŏla- 'otsa saama; lühemaks muutuma, kahanema; kuluma'
mansi χoli- 'kuluma; lõppema, läbi saama'
? ungari hull 'kukkuma'
Vt ka kuletuma.

kõrbema : kõrbeda : kõrben 'leegita põlemisel v kuumuse mõjul söestuma'
◊ kõrb3
● liivi kuorbõ 'kõrbeda'
soome korventaa 'kõrvetada'
Aunuse karjala korvendua 'kõrvetada; süüdata'
lüüdi korbendada 'kõrvetada'
vepsa korbeta 'kõrvetada'
saami guorbat 'hõõrduda, kuluda; kõrbeda'
ersa kirvams, mrd kurvams 'leegitsema, lõõmama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõrne.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

sujuma : sujuda : sujun 'takistusteta liuglema, libisema, kulgema; ladusalt toimuma, edenema, laabuma'
← soome sujua 'edeneda, laabuda; õnnestuda; mööduda, kuluda'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.