[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.

kult : kuldi : kulti 'sea isasloom'
← algskandinaavia *gultiō
rootsi galt 'kult'
taani galt 'orikas'
islandi gylta 'emis'
Teisalt on arvatud, et võib olla tüve kull variant.

orikas : orika : orikat 'kohitsetud kult'
● liivi vȯ’ŗki 'orikas'
soome ori 'täkk'
isuri ori 'täkk'
karjala orih, oreh 'täkk; ruun'
lüüdi oŕih 'ruun'
vepsa oŕeh, oŕih 'ruun'
On arvatud, et tuletis tüvest ora. Teise seisukoha järgi võib olla germaani laen, ← alggermaani *baruǥaz, mille vasted on nt vanaislandi bǫrgr 'orikas', vanainglise bearg 'orikas', alamsaksa barug 'orikas', vanaülemsaksa barug, barg 'orikas'; see eeldaks erandlikku häälikuarengut.

pahr : pahru : pahru mrd 'kult'
← balti
leedu paršas 'põrsas, orikas'
preisi parstian 'põrsas'
Varem on laenatud tüve indoiraani vaste, põrsas.

täkk : täku : täkku 'isane hobune'
← balti
leedu tekis 'jäär, oinas'
läti tekulis 'ringijooksja, põgenik; jäär; kult'
Eesti keelest on laenatud soome mrd täkky, van srmt täkkö 'täkk' ja vadja täkki 'täkk'.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.