[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haugas : hauka : haugast 'kanakull'
← alggermaani *χabukaz
vanaislandi haukr 'kanakull, raudkull, pistrik'
vanaülemsaksa habuh 'kanakull'
rootsi hök 'kanakull'
● soome haukka 'kull; haugas; pistrik'
isuri haukka 'kull'
Aunuse karjala haukku 'kull'
lüüdi habuk(az) 'kull; haugas'
vepsa habuk 'haugas'

kula2 : kula : kula 'kullimäng' kull

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.

kult : kuldi : kulti 'sea isasloom'
← algskandinaavia *gultiō
rootsi galt 'kult'
taani galt 'orikas'
islandi gylta 'emis'
Teisalt on arvatud, et võib olla tüve kull variant.

till2 : tilli : tilli 'peenis'
● soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.