[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 18 artiklit

kukkuma1 : kukkuda : kukun 'raskusjõu tõttu allapoole liikuma; püsti-, istumis- või muud normaalasendit kaotama'
liivi kukkõ 'kukkuda'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kuker-1.

kukkuma2 : kukkuda : kukun 'laulma (käo kohta)'
liivi kukkõ 'kukkuda'
vadja kukkua 'kukkuda'
soome kukkua 'kukkuda'
isuri kukkua 'kukkuda'
Aunuse karjala kukkuo 'kukkuda'
lüüdi kukkuda 'kukkuda'
vepsa kukkuda 'kukkuda'
saami guhkkat 'kukkuda'
? ersa kukovams 'kukkuma'; kuko 'kägu'
? mari kuku 'kägu'
? udmurdi kikni̮ 'kukkuma'
? komi ke̮kni̮ 'kukkuma'
? handi kukkuk 'kägu'
? mansi kukkuk 'kägu'
? ungari kakukk 'kägu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud.

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

lendama : lennata : lendan 'õhus liikuma; kiiresti liikuma, tormama'
lendva
liivi lindõ 'lennata'
vadja lentää, lennätä 'lennata'
soome lentää 'lennata'
isuri lentää 'lennata'
Aunuse karjala ľendiä 'lennata; kukkuda; kiiresti käia'
lüüdi lettä, lendada 'lennata'
vepsa ľeta 'lennata; tõsta; välja kannatada'
Läänemeresoome tüvi. lendva on vana oleviku kesksõna.

lipsama : lipsata : lipsan 'kergelt ja väledalt läbi v välja minema'
vadja lipsahtaa 'lipsata, lipsatada'
soome lipsahtaa 'libastuda, vääratada'
isuri lipsahtaa 'libastuda, libiseda; lipsata'
Aunuse karjala lipsahtuakseh 'kukkuda, prantsatada', lipsata 'süüa, kiiresti lakkuda'
vepsa ľipsahtada 'maha v välja libiseda, kukkuda; minema lipsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lopsima, lupsama, sipsima, tipsima, lippama. Eesti keelest on laenatud läti lipsāt 'lipsama'.

liuguma : liuguda : liugun 'libisema'
liustik
liivi lõuglõ, liuglõ 'komistada, libiseda; kukkuda; hüpata'
vadja liukua 'liugu lasta; sõita; libiseda'
soome liukua 'libiseda'
isuri liukua 'mäest alla lasta, suusatada, libiseda; jalgrattaga sõita'
Aunuse karjala liugu 'kallakas, lauge, libajas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka liuhka.

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

pilduma : pilduda : pillun '(korrapäratult) viskama, korduvalt heitma, loopima; mingi kehaosaga järske liigutusi tegema'
pilluma
alamsaksa spilden 'ära tarvitama, kulutama; raiskama; kukkuda laskma'
Sama tüve variant on laenatud sõnas pillama.

pillama : pillata : pillan 'kogemata v tahtlikult kukkuda laskma; heitma, viskama, paiskama, pilduma; raiskama, laristama, ülemäära kulutama'
alamsaksa spillen 'ära tarvitama, kulutama; raiskama; kukkuda laskma'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja pillata 'maha loksutada, maha ajada, maha pillata; (pange vms) ümber ajada'. Sama tüve variant on laenatud sõnas pilduma. Vt ka piller-.

poetama : poetada : poetan 'midagi kuhugi märkamatult, vargsi panema v langeda, kukkuda laskma' pugema

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
pudi,pudisema1,pudu,puistama
liivi puddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

putkama : putkata : putkan 'ära jooksma, pagema'
lõunaeesti pukkama
vadja putkii, pudgõlõõ 'putku, jooksu'
soome mrd putkuta 'joosta, kihutada', putkahtaa 'välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla'
karjala putkata 'lüüa, võmmu anda; sulpsatada', putkahtoa 'kukkuda, mütsatada, sulpsatada'
vepsa butkaita 'puskida, pusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
sade, sadu
liivi saddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

sukeldama : sukeldada : sukeldan 'vee alla kastma v vajutama'; van 'sukelduma'
soome sukeltaa 'sukelduda; kukkuda; söösta, viskuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka Tartu ja Võru murdes: tsuklõma 'suplema', tsukelmu 'porilomp'.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
veer2, veerema
liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur