[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 45 artiklit, väljastan 30.

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
lõunaeesti hamõh
alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
liivi am 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

jospel : jospli : josplit 'kogenematu noormees, nolk, kollanokk'
jidiši Joskele (pärisnimi)
Jidiši sõna on mehenime Josef hellitusvorm, mida kasutatakse ka üldnimena tundmatu poisikese kohta. Sõna algset häälikulist kuju joskel on ilmselt mõjutanud sõna nospel.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
kirmask
vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
kooserdama
alamsaksa kōrs 'suund'
liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kulend : kulendi : kulendit 'ajutine kuju muutev protoplasmajätke ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks' kulgema

kupp2 : kupu : kuppu 'kupuklaas'
alamsaksa kopp 'pea; kupp'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi koppa 'kuppu panema'. Häälikulist kuju on mõjutanud rahvaetümoloogiline seostamine tüvega kupp1.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

lipp2 : lipu : lippu 'sümboliks olev, kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujunditega riidelaid; riidelaid tähisena v sümboliseerimisvahendina'
liivi lip 'tuulelipp', ļip 'lamba saba; suka, soki kand'
vadja lippu 'lipp; tuulelipp'
soome lippu 'vimpel, viir; tuulelipp; pilet, pääse'
Aunuse karjala lippu 'sedel, kiri; kviitung'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lappama. Eesti või liivi keelest on laenatud läti ļipa 'lühike saba'. Vt ka kadalipp, lupakas.

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

mumm3 : mummu : mummu rhvl 'surnu (vaim), koll'
?saksa Mumme 'maskeeritud inimene', Mummel 'maskeeritud kuju, hirmutis, koll'

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

ning 'ja'
Kuluvorm kas sõnast *niinkä (sõna nii varasem kuju + rõhuliide -ka/-kä) või sõnaühendist *niin kui(n) 'nii kui', need ja kui.

norra 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi Norge 'Norra'
Sõna häälikulist kuju võib olla mõjutanud rootsi norra 'põhja-, põhjapoolne'.

orel : oreli : orelit 'mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul'
õrel, (h)örül
alamsaksa orgel, örgel 'orel'
Laenu häälikuline kuju kajastab Eesti alal kõneldud alamsaksa murde hääldust.

parukas : paruka : parukat 'pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v varjab kandja oma juukseid'
saksa Perücke, kõnek Parucke 'parukas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parok 'parukas (eelkõige pikkade juuste kohta)'.

peegel : peegli : peeglit 'lihvitud klaasist (v metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl tekitab kellegi v millegi kujutise'
alamsaksa spegel 'peegel'

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

ribi1 : ribi : ribi 'roie; toestav, kuju andev ja säilitav v soojusvahetuspinda suurendav suhteliselt kitsas konstruktsioonielement'
kribi
alamsaksa ribbe 'roie, ribi'

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
riil, riim, triiv, kriiv
?baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
vanavene krĭstŭ 'rist'
liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
sukur, suhker
saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur