[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
?alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋoko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
?alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

tahm : tahma : tahma 'orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel v termilisel lagunemisel tekkiv peeneteraline, peamiselt süsinikust koosnev musta värvi aine; ihe'
vadja tahmaza 'kuiv, kuivanud (suu kohta)'
soome tahma 'lima, liga, kleepjas kiht'
isuri tahmia 'paks, püdel'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *tah2ismo(n)-, mille vaste on vanaülemsaksa deismo 'haputainas'. Teise võimalusena on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant tüvest, mille vaste on lõunaeestiline murdesõna tahas 'tainas'. Viimati nimetatu võib samuti olla indoeuroopa (eelslaavi) laen, ← indoeuroopa *tah2isto(s)-, mille vaste on vene tésto 'tainas', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome tahdas 'pasta, võie'; mrd 'tainas', Aunuse karjala tahtas 'tainas', lüüdi tahtaz, tahtas '(sõtkutud) tainas' ja vepsa tahtaz 'tainas'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur