[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

kõik : kõige : kõike 'igaüks; kogu kõne all olev'
?balti
leedu kiek 'kui palju'; kiekas 'kui suur', kiekvienas 'igaüks, kõik'
läti cik 'kui palju'
vadja kõikki 'kõik; lausa, päris; aina'
soome kaikki 'kõik'
isuri kaig 'kõik'
Aunuse karjala kai 'kõik'
lüüdi kai 'kõik; nii et'
vepsa kaik 'kõik'

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
miks, mitte, mitu
liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mõni : mõne : mõnd ~ mõnda (umbmäärane asesõna)
kirderanniku moni, meni
liivi mūnda 'mõni'
vadja mõni 'mõni; mitu'
soome moni 'palju, mitu'
isuri moni 'palju, mitu; keegi'
Aunuse karjala moni 'palju, mitu; paljud, hulk'
lüüdi mońi 'palju, mitu'
udmurdi mi̮nda 'nii palju kui'
komi -mi̮nda sõnades si̮-mi̮nda 'nii palju', mi̮j-mi̮nda 'kui palju'
Tüvi on tõenäoliselt vana laen, võib olla ← indoeuroopa *mon(e)gh-, *men(e)gh-, mille vasted on nt gooti manags 'mõni; palju', vanarootsi mangen 'palju'. Vt ka mõlema.

võrd 'mingi osa v üksuse ulatuses'
alggermaani *werþa-
gooti wairþ 'hind, väärtus'
norra verd 'väärt; väärtus'
rootsi värd 'väärt; vääriline'
saksa wert 'armas, kallis; väärt; vääriline'
vadja võrta liitsõnas sevvõrta 'sedavõrd, niipalju'
soome verran 'võrra, jagu, määral'
isuri verän liitsõnas sevverän 'sedavõrd'
Aunuse karjala verdu '-võrd'
lüüdi verž '-võrd'
vepsa verź liitsõnas miverź 'kui palju'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, väärt.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur