[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 87 artiklit, väljastan 30.

alla 'madalamale; hulgalt v kvaliteedilt vähem v vähemaks; hulgalt, määralt vähem kui' ala

alles 'järelejäänud, järel; päris hiljuti, nüüdsama; mitte varem kui; veel' ala

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
?alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
liivi ov 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
endine, ennustama
liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

eraldi 'teistest, muudest lahus, omaette, mujal kui muud' era-

haldama : hallata : haldan 'valitsema, administreerima'
soome haltu (seesütlev hallussa) 'valdus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, laenuallikas võib olla samatüveline kui sõna haldjas laenuallikas.

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
?algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

hästi 'nii, et millegagi ollakse rohkem kui ainult rahul' hüva

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kakand : kakandi : kakandit 'vees v niisketes kohtades elav väike lameda kehaga koorikloom'; mrd 'merikilk'
On arvatud, et tuletis tüvest kaka. Teisalt on oletatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome katka 'kirpvähiline (Amphipoda)'; mrd 'kakand, mingi vees elav uss või putukas', ning mis võib olla sama tüvi kui sõnas katkema.

kalasi : kalasi : kalasit 'puupulk võrgukudumiseks'
liivi kalāndõr, kalāndõks 'kalasi'
vadja kaluvi, kalain 'kalasi'
soome kalvoin, kalvin 'kalasi'
isuri kalavain, kallaave, kalve 'kalasi'
Aunuse karjala kaluin 'kalasi'
lüüdi kaluďim 'kalasi'
vepsa kaluďim 'kalasi'
saami guolladat 'kalasi'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna ulatuslik reeglipäratu varieerumine nii teistes läänemeresoome keeltes kui ka eesti murretes (kaladi, kalusi, kõlasi, kalts, kalsi) on kujunenud ilmselt mitmesuguste rahvaetümoloogiliste tõlgenduste tõttu, nt seostamisel sõnaga kala.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
?algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
?vanarootsi kar 'peeker, karikas'
isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

kaugas : kauka : kaugast 'tasku, eriti kahekordse pihaga meestesärgi põu, mida kasutati taskuna'
?läti kabata 'tasku'
Läti sõna võib olla laenuallikaks, kui eeldada keerulist muganemiskäiku: läti sõna lõpuosa -ata on asendatud liitega -ugas, selle liite lisamisel on -b- vokaalide vahelt kadunud.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
kirderanniku kauna
soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kelp : kelba : kelpa 'maja kolmnurkne otskatus; (voodi, vankri, ree) otslaud'; mrd 'ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas'
liivi kīelpa 'sindelkatuse tugi (katuse peal)'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skelƀa-, mille vasted on vanaülemsaksa scelb, scelp 'võlv, katusega tellingud' ja vanainglise scelf 'karjaseonn'; nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on seda kaheldavaks peetud.

kiil2 : kiili : kiili 'loomade paaniline põgenemine kiinide ja parmude eest'
kiin2
?alamsaksa kīlen 'kiiresti jooksma'
Laenuallikana esitatud sõna pärineb uusalamsaksa keelest. Teisalt võib tüvi olla sama kui kiil1. kiin2 on tüve rööpvariant, mis võib ühtlasi olla sama kui kiin1.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

kimps : kimpsu : kimpsu 'komps, pamp'
soome kimpsu (hrl mitm) 'asjad; tööriistad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades kamps ja komps1. Võib ka tõlgendada kui tüve kimp varianti, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
kinneral, kinderal, kinral, kendral
rootsi general 'kindral'
saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

kitsas : kitsa : kitsast 'ristsuunas väikese ulatusega; ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; väikese ulatusega, piiratud; (majanduslikult) raskevõitu, täbar'; mrd 'kitsi, ihne'
kitsi
liivi kitsāz 'kitsas, ahas'
soome kitsas 'ihne, kitsi; kokkuhoidlik; napp, kasin'; mrd 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
isuri kitsas 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kidisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *geiđ-, *gīđ, mille vaste on vanaülemsaksa gīt 'ahnus, ihnsus', seda on nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult kaheldavaks peetud. Kolmandaks on arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu gidis 'ahne'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja kitsas 'kitsas'.

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kumb : kumma : kumba (kahest inimesest, esemest, nähtusest vm alternatiivselt kõneldes kasutatav asesõna) kui

kuna (aega väljendav, põhjendav või möönav sidesõna) kui

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur