[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
← algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
● soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kui (võrdlev sidesõna)
◊ kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
● liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; kū 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

lääs : lääne : läänt 'ilmakaar, kuhu loojub päike'
● liivi lēņtš 'edel'
vadja lääsi, länsi 'lääs'
soome länsi 'lääs'
isuri läns 'lääs'
On arvatud, et eesvokaalne variant ka madalat maad, kohta tähistavast tüvest laas, läänes paistab päike madalalt.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
? ← alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
● liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
○ kirderanniku numm(e), nommi
● liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
● liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

pänt- liitsõnas päntjalg 'vigane, kõver jalg, sellise jalaga v kohmakalt kõndiv inimene'
◊ pänderdama
● soome mrd pentata 'segi ajada; tallata, trampida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pänts. Teisalt on arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd päntä 'parv, salk, trobikond; trobikond lapsi, lapsed' ja tüvi võib olla balti laen, ← balti *pentē, mille vasted on leedu pentis 'kirveselg, -silm; kand', läti mrd piēte, piētis 'kirveselg, -silm; reha osa, kuhu piid kinnituvad; kand', preisi pentis 'kand'.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

siia (osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi v miski suundub) see

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.