[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
● vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kink1 : kingu : kinku 'väike kõrgendik'
● ? liivi kȭnka 'küngas, kõrgendik'
? soome mrd kenkku 'küngas, kõrgendik'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib olla ka soome mrd kinka 'virn, hunnik, kuhi'. Lähedane tüvi on nt sõnades känk ja küngas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'kink, kõrgendik'.

kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
● liivi kū’j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
● vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

ruga : roa : ruga mrd 'hunnik, saad'
← alggermaani *χrūǥōn, *χruǥan
vanaislandi hrúga 'kuhelik'
rootsi råge 'kuhi'
● soome ruko '(heina)saad'
karjala ruko '(heina)saad'

rõuk1 : rõugu : rõuku 'heina, vilja, põhu vms kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas'
○ kirderanniku rouk, roukku
← algskandinaavia *χrauka-z
vanaislandi hraukr 'koonusekujuline kuhi'
rootsi mrd rök 'viljarõuk'
● vadja rõukko, rõukku 'vilja-, heinarõuk, piklik virn; ohvrikivihunnik'
soome roukkio 'hunnik', mrd roukko 'jääkuhi, rüsi; hunnik, kuhi', roukku 'jääpank; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik'
isuri roukko 'väike heinasaad'
Aunuse karjala roukku '(jää-, kivi)hunnik, kuhi'
vepsa rouk 'õlekuhi'
On arvatud, et osaliselt segunenud tüvega rõuk2.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
? ← alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
● liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

virn2 : virna : virna 'hunnik, riit, pinu'
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi virn 'virn, hunnik, kuhi'.