[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
← alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
● vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

nääre : näärme : nääret 'nõret valmistav epiteelkoeline elund'
● soome van srmt näärvä 'kube', mrd nääräin 'kube'
Aunuse karjala niäräü 'kube'
lüüdi ńiäräv(o), niäräv(ö) 'kube'
vepsa ńärv 'kube'
turjasaami ńā´r̀me 'kube'
handi ńarəm 'kube'
mansi ńārəm 'õlg; puus'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et tegemist on läänemeresoome-saami tüvega, mille vasted on liivi nǟr 'odraiva (silmas)', vadja näärä 'odraiva (silmas)'; nääri sõnaühendis koiraa nääri 'odraiva (silmas); koeranael', soome näärä- liitsõnas näärännäppy 'odraiva (silmas)' ja saami náránaš 'vistrik'.