[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kruttima : kruttida : krutin 'nuppu, kruvi vms keerama'; mrd 'keerutama'
← vene krutít’ 'keerutama; väntama'

kruupender : kruupendri : kruupendrit van 'kruvikeeraja'
← saksa mrd Schrubentrecker 'kruvikeeraja'
Laenuallikas on liitsõna, saksa mrd Schrube 'kruvi' + trecken 'järele vedama'. Eesti keeles on liitsõna laenuallikast erinevalt liigendatud.

kruustangid : kruustangide : kruustange ~ kruustangisid (mitm) 'ühe liikumatu ja teise liikuva lõuaga tangidetaoline seadis töödeldava eseme kinnihoidmiseks'
○ ruustangid
← alamsaksa schruwstangen 'kruustangid'
Laenuallikas on liitsõna, mille osised on laenatud ka eraldi, kruvi ja tangid. Rahvaetümoloogiliselt on -s- tõlgendatud liitsõna esimesse osisesse kuuluvaks.

kruvi : kruvi : kruvi 'peaga varustatud keermestatud silindriline v kooniline (metall)varb'
○ kruuv, kruvv, (k)ruu, krui
← alamsaksa schrūve 'mutter, kruvi'
Vt ka kruustangid.

naba : naba : naba 'süvend v väljasopistis inimese jt imetajate kõhu keskosas; poolus'; mrd 'teatud voki osa'
← balti
läti naba 'naba (kehaosa); adraaisade põikpuu'
preisi nabis 'naba (kehaosa); ratta rumm'
● liivi nabā 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
vadja napa 'naba (kehaosa); nabaväät; voki süda; voki kruvi; käsikivi värten'
soome napa 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
isuri naba 'naba (kehaosa); voki kruvi'
Aunuse karjala ńaba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurika peenike, teravnev osa; veskikivi auk [?]'
lüüdi ńaba 'naba (kehaosa); juurvilja juurikas; käsikivi värten'
vepsa naba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurikas; veskikivi värten'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *naƀō, mille vasted on vanaislandi nǫf 'ratta rumm' ja vanainglise nafa 'ratta rumm'. Kuna põhitähendus kehaosa nimetusena esineb balti keeltes, on balti laen tõenäolisem. Eesti keelest on laenatud eestirootsi naba 'naba (kehaosa)'.

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
○ lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
● liivi na’ggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.