[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kidisema : kidiseda : kidisen 'tasast teravat käginat andma; virisema, vigisema'; mrd 'kihisema'
● liivi gidīkšõ 'tugevasti käärida, käärides kihiseda; rõõmust, ärevusest rahutu olla'
soome kitistä 'krigiseda, kriuksuda; iriseda, viriseda'
isuri kidissä 'naeru kihistada; vigiseda'
karjala kitavuo 'riidlema hakata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõdi, kädisema, kigisema, samuti lõunaeesti sõnas kidsisemä 'kidisema, kägisema', mille vasted on Aunuse karjala kiďžištä 'krigiseda; vinguda; sõimata, riielda', vepsa kiďže͔ita 'krigiseda; ihnutseda, koonerdada' ja saami gihcat 'krabiseda, kahiseda', gihčat 'krigiseda, nagiseda'. Vt ka kidu ja kitsas.

kirisema : kiriseda : kirisen 'krigisema; heledat, vibreerivat häält tegema; virisema, irisema, jorisema'
◊ kiratsema
● soome kiristä 'krigiseda, kriuksuda; säriseda; niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala kiristä 'vigiseda; kõliseda, kiliseda'
vepsa kirižen (oleviku ains 1P) 'krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, sirisema, tirisema, virisema, korisema, kärisema.

krigisema : krigiseda : krigisen 'kõrget teravat müra andma v tekitama' rigisema

kulisema : kuliseda : kulisen 'vaikse kumeda vulinaga voolama'
● soome mrd kulista 'soriseda, loriseda, soliseda'
karjala kulissa 'kõliseda; koriseda; krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, kolama, kõlisema, mulisema, sulisema, vulisema, kurisema. Vt ka kuljus.

narisema : nariseda : narisen 'tumedalt põrisevat v larisevat häält kuuldavale laskma; norisema'
● soome narista 'nagiseda, kriuksuda, krigiseda; nuriseda, viriseda'
Aunuse karjala nariz- 'nagiseda, kriuksuda; koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nirisema, norisema, nurama, larisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi knarra 'kriuksuma, krigisema, krudisema, nagisema; torisema, pahutsema' ja saksa knarren 'kriuksuma, nagisema; kärisema (hääle kohta)', need võivad olla läänemeresoome keelte sõnu mõjutanud.

nirisema : niriseda : nirisen 'peene joana voolama, nõrguma, valguma'; mrd 'irisema, nurisema'
● vadja nirissä 'niriseda, tilkuda; (ära) nõristada, niristada; toriseda'
soome niristä 'krigiseda, kriuksuda; viriseda, vigiseda'
isuri nirissä 'niriseda; viriseda, toriseda'
Aunuse karjala ńirištä 'niriseda, vuliseda; viriseda, iriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, norisema, nurama, kirisema, pirisema, sirisema, tirisema, virisema.

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
◊ nurisema, nuruma
● liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

näuguma : näuguda : näun '(kassi kohta:) häälitsema'
● liivi ņäugõ 'näuguda'
vadja ńäukkua, ńaukkua 'näuguda'
soome naukua 'näuguda; krigiseda; kiunuda; manguda, nuruda'
isuri ńaukua 'näuguda; manguda, nuruda'
Aunuse karjala ńauguo 'näuguda; vinguda; manguda, nuruda'
lüüdi ńauguda 'näuguda'
vepsa ńoukta 'näuguda'
saami njávgut, njávgit 'näuguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades näuksuma ja käunuma. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt permikomi ńavgi̮ni̮ 'virisema, hädaldama' ja handi ńaw- 'näuguma'.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

sirtsama : sirtsata : sirtsan 'väikse sortsuga valama või (läbi hammaste) sülitama; pritsuma, pritsima'
◊ sirts
● soome van srmt sirsuttaa 'sirtsuda nagu rohutirts, kriuksuda, krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades siltsuma, sortsama, surtsuma, särtsuma, lirtsuma, tirts, sirk.

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
○ lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit’ 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.

tirisema : tiriseda : tirisen 'heledakõlalist pidevalt vibreerivat heli kuuldavale tooma; virisema, irisema'
◊ tire
● vadja tiriss 'niriseda, vuliseda'
soome tiristä 'niriseda, nõrguda; voolata; säriseda; nuriseda, viriseda, hädaldada'
isuri tirissä 'niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala tiristä 'niriseda, nõrguda; krigiseda, kriuksuda; kõliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirk2, tirt, tirts, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema. Vt ka tiri-.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
◊ tõrisema
● vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

vidisema : vidiseda : vidisen '(väikelindude kohta:) heledalt häälitsema'
● soome mrd vitistä 'vigiseda, krigiseda, nagiseda'
Aunuse karjala vidžištä 'vigiseda'
lüüdi vidžaita 'vigiseda; krigiseda'
vepsa vidžeita, vižeita 'vigiseda'; vičitada 'vidiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vigisema.