[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

koll : kolli : kolli 'tont, lastehirmutis'
soome mrd, rhvl koljo 'hiiglane; kratt'
? Lule saami kål´ja 'suur sirge mänd'
udmurdi ki̮ľ 'katk; tüüfus; haigusi põhjustav vaim'
komi kuľ 'kurat; vetevana'
handi kŏľ 'kurat; vetehaldjas'
mansi χuľ, kuľ- 'kurat; metsavaim'
? ungari hagy- sõnas hagymáz 'tüüfus'
Soome-ugri tüvi.

kratt : krati : kratti 'vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd'
krätt, katt, ratt
eestirootsi skratt 'kummitus; kurat'
Vt ka marakratt.

lendva : lendva : lendvat 'nõianool; äkiline haigus v valu; kratt, pisuhänd' lendama

marakratt : marakrati : marakratti kõnek '(vallatu) põngerjas, rüblik, põnn'
maragant
?rootsi markatta 'merikass, (rohe)pärdik'; kõnek 'tulehark, nõid', mrd marakatto, marakattu 'merikass, (rohe)pärdik'
Eesti keeles on võinud sõna lõpuosa muutuda rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega kratt. Laenatud on ka sõna alamsaksa või saksa vaste, määr-3.

pisu- sõnas pisuhänd 'kratt, tulihänd, puuk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas pisar. Murretes on sõna pisu tähenduses 'piisk, säde'. Vrd ka pisuhänna nimetusi tulihänd, tulisaba.

puuk2 : puugi : puuki 'kratt, pisuhänd'
rootsi puke 'kratt, pisuhänd, puuk'
alamsaksa spōk, spūk 'kummitus, tont, tühine olend'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur