[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

kraaps : kraapsu : kraapsu 'kraapimisest tingitud kriimustus'; kõnek 'kraapjalg'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kraapima.

kratsima : kratsida : kratsin 'kraapima, kriimustama'; mrd 'linu kupardama'
○ ratsma
← saksa kratzen 'kratsima'
Vt ka räts.

kriipima : kriipida : kriibin 'kraapima, kriimustama' riipima

kõhvitsema : kõhvitseda : kõhvitsen 'sügama, kratsima, kaapima'
← alamsaksa schaven 'kaapima, kraapima; lihvima, poleerima'
Laentüvele on lisatud liide -tse. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, kaapima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka krõhva.

nisu : nisu : nisu 'kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia jne valmistamiseks (Triticum)'
● liivi ni’zzõz 'nisu'
vadja nisu 'nisu; nisujahu'
soome nisu 'sai; saiake'; van 'nisu'
Aunuse karjala nižu 'nisu; sai'
lüüdi ńižu 'nisu'
vepsa ńižu 'nisu'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest nisa. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis on murdesõnas nisõldama 'nikastama' ja mille vaste on soome mrd niseltyä 'kahekorra minna, murdudes katkeda' ning võib-olla ka ersa nozordams 'kraapima, küünistama', mokša nozǝŕams, noźǝŕams 'tirida, tõmmata, sikutada'.

raasima : raasida : raasin 'räsima, sasima; kiskuma, rebima, tõmbama'; mrd 'laasima; kupardama'
● soome raasia 'rebida, kiskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rasima ja räästima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa razďems 'kiskuma, (katki) rebima; kratsima', mokša raźǝďǝms 'peksma, piitsutama; lõhki kraapima, katki rebima'. Vt ka raas.

rappima : rappida : rapin 'kalu v tapetud loomi sisikonnast jm mittetarvilikust puhastama, rookima; kiskuma, rebima; rabelema, visklema; peksma, nahutama'
Võib olla algselt sama tüvi, mis sõnas rappuma ja/või rabama, kuid kahtlemata on mõjutanud saksa schrappen 'kaapima, kraapima; enda kätte kahmama' ja ehk ka rootsi rappa 'äigama, virutama'.

rass : rassi : rassi 'suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)'; mrd 'takjanupp'
○ krass, (k)räss
On oletatud, et võib olla alamsaksa laen, allikaks mõni tegusõnast krassen, kratzen 'kraapima, kratsima, kriimustama' tuletatud nimisõna. Saksa keeles esineb seda tüve sisaldavaid taimenimetusi, nt saksa Kratzdistel 'ohakas'. Otsene laenuallikas ei ole teada.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

riipima : riipida : riibin 'kriipima'
◊ kriipima
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kraapima, kiipama, kriips, ribin, riibuma.

roobitsema : roobitseda : roobitsen '(roobiga) (kokku) kraapima, rehitsema; roobitsaga linu luudest puhastama' roopima

roopima : roopida : roobin 'roobiga segama v kokku lükkama'; mrd 'kokku kraapima'
◊ roobitsema, roop1
● soome ruopia 'kraapida, kaapida'
karjala ruopie 'kraapida, kaapida'
lüüdi ruobe͔lzuda 'kriimustuda, katki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

ruppima : ruppida : rupin 'metalli v puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema'
← saksa schrubben 'kratsima, kraapima, kaapima; küürima; jämedalt hööveldama'

räts : rätsu : rätsu 'hakisuurune kakku meenutav (sulgkõrvadega) lind (Asio)'
Tõenäoliselt kratsima tüve variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Murretes esineb tüvi tegusõnas rätsima 'kratsima, kraapima' ning liitsõnas rätskull (mitmesuguste kakuliste nimetus). Kirjakeeles on selle liitsõna esiosis võetud kasutusele perekonda Asio kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
● vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

voolima : voolida : voolin 'noa v muu terariistaga puust v muust materjalist laaste eemaldama midagi valmistades; vormima'
◊ voolmed
● liivi ūolõ 'lõigata, voolida'
vadja voolla 'lõigata, voolida; siluda'
soome vuolla 'voolida'
isuri voolla 'voolida; koorida'
Aunuse karjala vuolla 'voolida, lõigata; lõikuda, lõigata'
lüüdi vuolta 'lõigata; kaapida'
vepsa voľdä 'voolida; hööveldada'
saami vuollat 'voolida; hööveldada'
udmurdi ve̮ľi̮ni̮ 'voolima, tahuma; hööveldama'
komi ve̮lavni̮, mrd ve̮lalni̮ 'voolima, lõikama, tahuma'
handi wӑlt-, wŏlt- 'kraapima; voolima; hööveldama'
mansi wolt- 'kraapima; voolima'
Soome-ugri tüvi.