[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
● soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kraapima : kraapida : kraabin 'kõva, terava v kareda esemega korduvalt mööda pinda tõmbama'
● vadja kraappia 'kraapida'
soome raapia 'kraapida'
isuri raappia 'kraapida'
karjala roapie 'kraapida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida eesti keeles võib osaliselt olla mõjutanud alamsaksa schrapen 'kraapima'. Lähedane tüvi on nt sõnades kraaps ja riipima.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

riibuma : riibuda : riibun 'riisuma'
● liivi rībõ 'haarata, kahmata'
soome riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda; raasida, kupardada'
isuri riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda'
Aunuse karjala riibie 'kriipida, kriimustada; ära rebida; (lina) kupardada'
lüüdi riibidä '(lina) kupardada; kraapida, küünistada; (ära) rebida'
vepsa ŕibďä '(lindu sulgedest) kitkuda; (ära) rebida; (lina, kanepit) kupardada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka riivama.

roopima : roopida : roobin 'roobiga segama v kokku lükkama'; mrd 'kokku kraapima'
◊ roobitsema, roop1
● soome ruopia 'kraapida, kaapida'
karjala ruopie 'kraapida, kaapida'
lüüdi ruobe͔lzuda 'kriimustuda, katki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

sügama : sügada : sügan 'kratsima v millegi vastu hõõruma'
● ? liivi sõ’uvõ, sõ’vvõ 'kratsida, kraapida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka süüdik-.