[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
○ kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
← vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.