[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 14 artiklit

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
kipras
vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kirts : kirtsu : kirtsu 'kiber, peenike korts; pirtsakas, pirtsutaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korts, kärtsutama, pirts.

knihv : knihvi : knihvi 'kaval võte, nõks, trikk'
saksa Kniff 'näpistus; viik, volt; korts; riugas, vigur, trikk'

korts : kortsu : kortsu 'naha v riide kurd, volt v vaoke'
Aunuse karjala kurčču 'korts'
lüüdi kurtšištuda 'kortsuda, kokku tõmbuda'
vepsa kurč 'paise; pahk; kulles; sõlm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja kurd.

krimps : krimpsu : krimpsu 'kiber, kurd, korts'
rimps, krimss
?alamsaksa schrimpen 'nina kirtsutama; kortsutama'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatuks.

krooge : krooke : krooget 'peen mahapressimata volt'
alamsaksa kroke 'korts, volt'
Samatüveline tegusõna krookima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa kroken 'kortsutama'.

kurd : kurru : kurdu 'volt v piklik korts'
vadja kurrõta 'koolutada, kurrutada'
soome kurttu 'kurd, korts'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt korts. Vt ka kuule.

kärtsutama : kärtsutada : kärtsutan 'kortsutama, kärsutama'
kärssu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja korts.

köber : köbru : köpru 'kühm'; mrd 'korts'
soome köyry 'küür, kühm, kumerus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kiber.

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'

rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

volt : voldi : volti 'riiet kahekorra keerates tekkiv moodustis; naha kotjas moodustis'
voll
alamsaksa volde 'volt, korts'
voll on tüve rööpvariant.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur