[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

noppima : noppida : nopin 'ükshaaval korjama; näppima, sõrmitsema'
● vadja noppia 'noppida'
soome noppia 'noppida, korjata'
isuri noppia 'noppida, korjata'
Aunuse karjala ńoppie '(kiiresti) noppida, korjata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nippima ja näpp2. Lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi noppa 'kitkuma; korjama, noppima', seda on mõnikord peetud ka eesti sõna laenuallikaks. Vt ka nobe.

näpsama : näpsata : näpsan 'napsama'
● soome näpsiä 'tükeldada, lõikuda'; mrd 'korjata, noppida'
Aunuse karjala ńäpsä- 'plartsutada, platerdada; lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpp2, napsama, nipsama, säps.

põimima : põimida : põimin 'punuma; tihedalt millegi ümber kokku panema'; mrd '(välja) valima'
● liivi pȯimõ 'lükkida, pista, noppida'
vadja põimia, poimia 'korjata, noppida'
soome poimia 'korjata, noppida'
isuri poimia 'võrgusilmi kepile korjata'
Aunuse karjala poimie 'mustrit kududa'
lüüdi poimeda 'korjata; tikkida, välja õmmelda'
vepsa poimda 'korjata; krookida; mustrit kududa, tikkida'
saami boaibmut 'nokkida, napsata; näksida, süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.