[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

korisema : koriseda : korisen 'madalat vähekõlavat rögisevat häälitsust esile tooma'
kõra, kõre2, kõrisema
liivi gorīkšõ 'koriseda', gõrīkšõ 'kõriseda, lõgiseda, plagiseda'
vadja korisa 'koriseda; käriseda; krooksuda; toksida, täristada', kõrisa 'nurru lüüa; koriseda; kidiseda'
soome korista 'koriseda'
isuri korissa 'koriseda'
Aunuse karjala korizou 'koriseda, korsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on linnunimetuse puukoristaja teises osises. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, kurisema, kärisema, lora, norisema, porisema, sorama, torisema.

kulisema : kuliseda : kulisen 'vaikse kumeda vulinaga voolama'
soome mrd kulista 'soriseda, loriseda, soliseda'
karjala kulissa 'kõliseda; koriseda; krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, kolama, kõlisema, mulisema, sulisema, vulisema, kurisema. Vt ka kuljus.

narisema : nariseda : narisen 'tumedalt põrisevat v larisevat häält kuuldavale laskma; norisema'
soome narista 'nagiseda, kriuksuda, krigiseda; nuriseda, viriseda'
Aunuse karjala nariz- 'nagiseda, kriuksuda; koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nirisema, norisema, nurama, larisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi knarra 'kriuksuma, krigisema, krudisema, nagisema; torisema, pahutsema' ja saksa knarren 'kriuksuma, nagisema; kärisema (hääle kohta)', need võivad olla läänemeresoome keelte sõnu mõjutanud.

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
nurisema, nuruma
liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

nõrisema : nõriseda : nõrisen 'nirisema, valguma'
nõre
liivi norrõ '(välja) nõrguda'
vadja nõrisa 'niriseda'
soome norua 'valguda, nõrguda, niriseda'
isuri noru 'renn'; norissa 'voolata, valguda, niriseda'
Aunuse karjala ńorišta, (š)ńorista 'valguda, niriseda; vuliseda; lirtsuda'
saami njoarrat 'valada (nt kohvi); niriseda, valguda; veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta); koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
lõunaeesti tsorama
-sori,-sorr,soru1,sõrisema
vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
tõrisema
vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

urisema : uriseda : urisen 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma'
urama, urrama
liivi uŗīkšõ 'uriseda'
vadja urisa 'uriseda; nurruda; koriseda; krooksuda; kräunuda; kriuksuda'
soome urista 'uriseda; toriseda, iriseda, nuriseda'
isuri urissa 'nurruda'
Aunuse karjala urišta 'uriseda; koriseda'
lüüdi urišta 'uriseda'
vepsa uraita 'uriseda'
? ersa urnoms 'ulguma; hüüdma'
? mokša urnams 'ulguma; hüüdma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või meresoome-mordva tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, õrisema, örisema ja ürisema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur